Äripäeva teemaveeb Palgauudised pani kokku kaheksa levinumat küsimust ja vastust töötasude kohta, mis eelmisel aastal esile kerkisid.
Eelmine aasta tõi fookusesse olulised palgaarvestuse teemad – töötasu ja boonuste vähendamine, päevarahade maksmine töölähetuse pikenemisel viiruse tõttu ning üle- ja alatundide tasustamine. Sellised küsimused on olulised teada igale töötasudega tegelevale juhile ja raamatupidajale.
1. Millal on tööandjal õigus töötasu vähendada?
Töötasu ühepoolse vähendamise õigus on tööandjal vaid siis, kui samal ajal on täidetud kaks tingimust:
Esiteks, tööandja on olukorras, kus tal ei ole võimalik tagada töötajale kokkulepitud mahus tööd ning see on tingitud ettenägematust ja tööandjast mitteolenevast majanduslikust asjaolust;
Teiseks, kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.
Tööandjad unustavad sageli ära, et töötasu vähendamiseks peab olema täidetud ka teine eeltingimus ehk kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale muutunud ebamõistlikult koormavaks. Töötasu ei saa vähendada, kui tööandjal ei ole kokkulepitud ulatuses töö andmine võimalik, kuid samas on tal piisavalt rahalisi vahendeid töötasu maksmiseks. Sellisel juhul kohaldub TLS-i §-s 35 sätestatud kohustus maksta töötajale keskmist töötasu aja eest, mil töötaja ei tee tööd selle mitteandmise tõttu.
Töötasu saab vähendada ajutiselt kuni kolmeks kuuks 12-kuulise perioodi jooksul. Perioodi hakatakse lugema päevast mil töötasu vähendati. Vähendamine on lubatud mõistlikus ulatuses, kuid mitte alla kehtiva alampalga määra.
Kas ühemehe ettevõttes pean iseendale tegema töötasu vähendamise teatise? Kas juhatuse liikmele võib päevaraha maksta? Kui töötaja osaleb nädalavahetusel tööks vajalikul koolitusel, kas see aeg tuleb ületundidena tasustada? Neile ja teistele küsimusele leiab vastuse
Palgauudised.ee portaalist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahvusvahelise veebipõhise maaklerfirma Freedom24 analüütikud on välja selgitanud kümme ettevõtet, mille börsile minek (IPO) saab olema alanud aastal finantsmaastiku keskmes. Nende seas on nii tehisintellekti uuendajaid, digitaalse turvalisuse liidreid kui ka kiirmoehiiglasi, lisaks ettevõtteid, mis püüavad positsioneerida ennast mõnedes võtmekategooriates ja meelitada ligi kõige tähelepanelikumaid investoreid.