Ootusi ületanud majanduskasv pidurdub edaspidi kolmel põhjusel
Kiire majanduskasv jätkus ka aasta lõpus ning seda iseloomustas Eesti tootjatele langenud rahasadu välisturgudelt, edaspidi jääb majanduskasvu varjutama nii ressursside nappus kui sõda Ukrainas.
Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel kirjutab, et Venemaa majandust üleilmsest finants- ja väärtusahelast isoleerivad majandussanktsioonid põhjustavad paratamatult ebameeldivusi kõigile sanktsioone kehtestavatele riikidele, kuid nende mõju lääneriikidele on pigem lühiajaline, sest üleilmne majandus on kohanemisvõimeline.
Euroopa Liit keelas Euroopa ettevõtetel Venemaa Raudteedega igasuguse äri ajamise, mis tähendab, et ka raudteeveod Hiinast Euroopasse võivad minna suures osas pausile.
Sõda Ukrainas vajutab Eesti Energia tegevusele tõsise pitseri, sest vanemate elektrijaamade turbiinid ja varuosad toodetakse Venemaal, samuti on Narva karjääris palju tehnikat, mis on seotud Ukraina, Valgevene ja Venemaaga, rääkis riigifirma juht Hando Sutter.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul ei löö praegused Venemaale kehtestatud sanktsioonid Eesti majandust väga oluliselt. Palju tugevamalt saaks tema kinnitusel Eesti majandus pihta, kui piirama hakataks nata- ja gaasitarneid.
Vastutustundetu eelarvepoliitika ja võlgu elamine on saanud USA majandusedu sünonüümiks – fiskaalaasta esimesel kahel kuul (oktoober ja november) kasvas Ühendriikide eelarve puudujääk rekordilise tasemeni.