Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ütles reedesel julgeoleku pressikonverentsil, et ei saa välistada Venemaa kallaletungi NATO-le. Seega on Eesti ja Balti riikide eesmärk tugevdada vägesid Venemaa veenmiseks, et NATO vastu astumine on määratud ebaõnnestumisele.
- NATO-l peaks sõjaolukorras olema välja panna igas Balti riigis diviisisuurune üksus, märkis Eesti kaitseministeerium. Pildil liitlasvägede sõdurid õppustel. Foto: Andres Haabu
Selline tase on Salmi sõnul saavutatav, kui NATO suudab sõjaolukorras igas Balti riigis välja panna diviisisuuruse maaväe üksuse. See tähendab liitlaste kahekordistamist. „Diviis peaks kokku tulema diviisipeakorterist, liitlaste mehhaniseeritud brigaadist, mis koosneb peakorterist ja vähemalt kolmest pataljonist, diviisitasemel võimaldist, mis on kaudtule, õhutõrje või mõni muu luureüksus,“ rääkis ta. Lisaks soovitakse Eestisse eelpaigutatud varustust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Välisluureameti peadirektori Mikk Marrani sõnul käib praegu Vene vägede ümbergrupeerimine selleks, et Putin saaks 9. maiks mingisuguse võidu lauale panna. Kuna tegemist on propagandistliku, mitte sisulise vaheetapiga, siis konflikti lõppu see kindlasti ei tähista, lisas ta.
Äripäeva raadio sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2025, kus jagavad kogemuslugusid väikeettevõtjad. Suurfirmade esindajad annavad nõu finantseerimise, energia-, IT-, tervise- ja personaliküsimustes.