Sõda Ukraina vastu ja sanktsioonid Venemaa vastu mõjutavad majandust kogu maailmas, kõige rohkem kannatavad Euroopa riigid ja Kesk-Aasia piirkonna tärkava turumajandusega riigid ja arengumaad, selgub Maailmapanga täna avaldatud viimasest majandusülevaatest.
- Hiiglasliku Azovstali terasetööstuse pommitasid venelased Mariupolis varemeteks, pilt 4. aprillist. Foto: Reuters/Scanpix
Ukraina majandus kahaneb sel aastal hinnanguliselt 45,1 protsenti, ennustab Maailmapank, lisades, et kahanemise ulatus sõltub sõja kestusest ja intensiivsusest. Enneolematutest sanktsioonidest mõjutatud Venemaa majandus on juba langenud sügavasse majanduslangusesse, mille tõttu prognoositakse, et 2022. aastal väheneb Venemaa toodang 11,2 protsenti.
Seotud lood
Oluliselt täiendatud!
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik rääkis Äripäeva Raadio intervjuus, et Eesti majandus sel aastal ei kasva, võib-olla tuleb ka väike langus. Täpsemad näitajad toob Eesti keskpank välja kell 10 avalikustatavas majandusprognoosis.
Rahandusministeeriumi majandusprognoos näeb ette majanduskasvu kahanemist sel aastal 1 protsendi võrra nagu ka Eesti Panga oma, järgmisel aastal pööraks majandus taas tõusule.
Põhjamaade Investeerimispanga president André Küüsvek tõdeb, et sõja tõttu muutub laenamine kallimaks nendele ettevõtetele, kellel Venemaa, Valgevene ja Ukraina risk portfellis on suurem. "Pangad ikka reageerivad sellele, kui riskid suurenevad. Geopoliitilistel põhjustel on need selgelt suurenenud, siin ei ole küsimust," rääkis ta intervjuus.
Kuigi Ukrainat on nimetatud Euroopa viljaaidaks, on ta Eesti jaoks pigem sepikoda. Kuid ka see on pigem liialdus, sest Ukraina osakaal kogu Eesti metalliimpordist on väike.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.