Äripäeva Infopangas on nüüdsest näha kõikide Eesti ettevõtete tegelikud kasusaajad, mis on arvutatud välja seoste põhjal.
- Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi. Foto: Raul Mee
„Tänu kasusaajate funktsioonile ei pea klient otsima lõplikku kasusaajat läbi paljude ettevõtete, vaid nüüd on see info kenasti ettevõtte äriseoste lehel olemas,“ lausus
Infopanga juht Joonas Jõgi. „Infopangas näitame kasusaajaid, kelle osalus või osaluste summa ettevõttes on vähemalt 10%.“
Jõgi lisas, et lisaks osalustele võtab Infopank arvesse ka teisi kehtivaid äriseoseid. Peamine loogika on selline: esimese sammuna leitakse kõik n-ö lõplikud omanikud. Kui lõplik omanik on füüsiline isik, siis nende seast võetakse kasusaajaks need, kelle osalus on vähemalt 10%. Kui lõplikuks omanikuks jääb ettevõte, siis teine samm on leida isik või isikud, kes on omanikule kõige lähemal. „Ehk siis mängu tulevad juhtorgani liikmed,“ lausus Jõgi.
Kasusaaja on füüsiline isik, kellel on lõplik valitsev mõju juriidilise isiku üle või kelle huvides, kasuks või nimel ettevõttega seotud tehingud või toimingud tehakse.
Kasusaajate info olulisus tuleneb nii ettevõtluse läbipaistvusest kui ka rahapesuvastastest eeskirjadest. Kui kasusaajad pole teada, võib see kaasa tuua selle, et ettevõte töötleb tehinguid, mis rikuvad rahapesu, ebaseadusliku rahastamise või kuritegeliku tegevuse vastu võitlemiseks mõeldud siseriiklikke ja rahvusvahelisi seadusi. Mõnes riigis on kasusaajate üksikasjad teatud tingimustel juurdepääsetavad ainult heakskiidetud valitsusametnikele.
Eestis näitab firmade arvutatud kasusaajaid ka Creditinfo ja kogutud info põhjal ka äriregister, kuid seal alates 25% osakaalust.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.