Tänavu märtsis andsid pangad 276 miljoni euro ulatuses uusi ärilaene, kuid see on tavapärasest olulisem väiksem kevadine laenukasv, teatas pangaliit. Samuti on pärast pikaajalist langust mõnevõrra kasvanud võlas olevate ärilaenude maht.
- Ettevõtete seas kasvas võlgnevuses laenude maht esimest korda alates 2021. aasta jaanuarist, olles märtsi lõpu seisuga veidi üle 23 miljoni euro. Foto: Andras Kralla
Pangaliidu juhatuse esimees ja SEB Panga juht Allan Parik ütles, et ettevõtete tavalisest madalam aktiivsus ning veidi kasvanud võlgnevuses ärilaenude maht teeb mõnevõrra murelikuks. „Paraku tähendab sõda Euroopas juba niigi tempokale inflatsioonile täiendavat kiirendust ja seega võib Eestis tänavu oodata koguni kahekohalist hinnatõusuprotsenti, mis mõjutab negatiivselt nii kodumajapidamiste kui ettevõtete toimetulekut,“ tõdes ta.
Kuidas on sõda mõjutanud ettevõtete rahastamist? Selle hindamiseks võrdles Äripäevale kuuluv laenupakkumiste vahendamisega tegelev Furo finantsasutuste laenupakkumisi selle aasta kahel perioodil: enne 24. veebruari ja pärast seda.
Ettevõtete laenuportfelli maht ületab märtsi lõpu seisuga 8,4 miljardit eurot. Ettevõtete seas kasvas võlgnevuses laenude maht esimest korda alates 2021. aasta jaanuarist, olles märtsi lõpu seisuga veidi üle 23 miljoni eurot.
Tänavu esimeses kvartalis avasid Eesti pangad 6800 uut kontot ettevõtetele. Tegu on tavapärase kvartaalse suurusjärguga, mullu esimeses kvartalis avati ettevõtetele näiteks 7300 kontot. Eesti ettevõtete kontosid on siinsetes pankades veidi üle 300 000.
Allikas: Pangaliit
Kõige suurem erinevus kerkis esile tagasimakse perioodides. Kui enne sõja algust sai 86 protsenti laenu taotlenud ettevõtetest laenu tagastada enda soovitud aja jooksul, siis praegu on laenuandjad konservatiivsemad: vaid 53% ettevõtetest on saanud küsitud laenuperioodi.
Põllu- ja metsamaa tagatisega laene välja andva LandCredit ASi müügijuht Matis Kivila ütles, et kuna pangad on muutunud konservatiivsemaks, on pangavälised laenuandjad tajunud nõudluse kasvu. Kivila ütles, et keskmine küsitav laenusumma on sõja puhkemise järel hüppeliselt kasvanud, sest kasvanud on ka sisendhinnad ning maade ostu- ja müügihinnad. Kivila hinnangut kinnitab ka Furo statistika: küsitav laenusumma on sõja ajal kasvanud keskmiselt 28%.
Väikelaenudele keskenduva credit.ee juht Jelena Bogdanova ütles, et sõda ei ole seni mõjutanud laenuandmist nii palju, kui mõjutas koroonakriis, sest majandus toimib ja majandustegevus on endiselt aktiivne.
Furo statistika näitab, et laenupäringutes on domineerinud nii enne kui ka pärast sõda ehitussektor, keda kimbutab materjalide hinna kiire tõus. Bogdanova ütles, et kõige keerulisem on praegu laenu saada Venemaa ja Valgevenega seotud äridel.
Seotud lood
Esimesel poolaastal on finantsasutused lahkema käega jaganud raha ehitussektori ettevõtetele, aga küsitud rahast on pigem pidanud suu puhtaks pühkima põllumehed.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.