Kaitseväe õppus hõrendab töötajate ridu, kuid ettevõtjatel jalga värisema ei pane
Nädala lõpus algavale kaitseväe suurõppusele Siil on kutsutud enam kui 8000 reservväelast, mis harvendab niigi hõredat tööjõuturgu. Kuigi ettevõtjad tõdevad, et asendajate leidmine on kohati keeruline, ollakse õppuste suhtes mõistvad.
Valitsuse liikmed kiitsid põhimõtteliselt heaks lisaeelarve, millega kaetakse ootamatud ja kiireloomulised julgeoleku tugevdamise, Ukraina sõjapõgenike ning Eesti inimeste kriisis hakkamasaamisega seotud kulud. Lisaeelarve maht ulatub üle 700 miljoni euro, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kolmapäevasel julgeolekuteemalisel pressikonverentsil rääkis kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm, et Eestile praegu sõjalist ohtu ei ole, kuid kaitset siiski tugevdatakse.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ütles reedesel julgeoleku pressikonverentsil, et ei saa välistada Venemaa kallaletungi NATO-le. Seega on Eesti ja Balti riikide eesmärk tugevdada vägesid Venemaa veenmiseks, et NATO vastu astumine on määratud ebaõnnestumisele.
Soomlaste Helsingin Sanomat kirjutas, et äsja Venemaa lääneosas lõppenud sõjalisel õppusel Zapad harjutati uusimate relvadega tegelikult Baltimaade vallutamist ja laiaulatuslikku sõda NATO vastu.
“Inimesed omavad põhjalikku ülevaadet sellest, mitu sammu nad päeva jooksul on teinud ja kui palju kaloreid kulutanud – aga kui küsida pealtnäha lihtsaid küsimusi ettevõtte andmete, süsteemide ja logide kohta, siis ollakse omadega ummikus,” möönab kodumaise ettevõtte ByteLife juht Janek Gridin murelikult.