LNG-terminali läbirääkimiste anatoomia: kuidas võimatu diil võimalikuks sai
Lubadus sügiseks gaasivarustus läbi LNG-terminali tagada laseb tööstustel küll kergendatult hingata, kuid paneb ka mõningaid osapooli küsima: miks see kõik nii läks? Võimalikke põhjuseid leidsime neli.
Alexela ja Infortari plaan LNG-terminaliga edasi minna tuli teistele läbirääkijatele üllatusena Foto: Liis Treimann
Alexela ja Infortari eelmise nädala otsust paigaldada Paldiskisse oma jõududega maagaasi tarnimiseks LNG-terminal on raske alahinnata. Venemaa eurode eest gaasi ei müü ja piirkonnas keegi enam avalikult rublade eest osta ei taha. Läti Inčukalnsi hoidla on praegu rohkem kui pooltühi ja Leedu Klaipeda LNG-terminali võimsus käes.
Uue gaasitarbimise suunamise plaaniga tulevad ka uued toetused biometaani tootjatele põllumajanduses, LNG maaletoomise võimekust on seniste projektide tõttu juba piisavalt ja lisaraha fossiilkütustele seetõttu ei tule.
Need Eesti ettevõtted, kelle tegevus sõltub gaasist, valmistuvad tarbimist vähendama ja investeerivad üleminekusse teistele kütustele. Nad ei välista ka oma toodangu hinnatõusu.
Majandusministeerium, Elering ja Alexela jõudsid õhtul kokkuleppele, kuidas LNG-terminaliga edasi liikuda. Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles ERR-ile, et Alexela rajab kai ja on valmis ise ka ujuvterminali hankima, kirjutab ERR.
Kui Alexela ja Elering LNG-terminali Paldiskisse panemises tõesõna kokkuleppele ei jõua, siis tuleb valmistuda kõige halvemaks, ka selleks, et talvel lülitatakse osadel ettevõtetel gaas lihtsalt välja.
Kliimamuutuste tagajärjel kehtestatud rangemad regulatsioonid seavad ettevõtetele uusi ootusi ja kohustusi, suunates neid looma üha jätkusuutlikumaid ärimudeleid. SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko rõhutab, et pangad ei ole seejuures pelgalt finantseerijad, vaid ka olulised partnerid ja nõustajad, aidates ettevõtetel muuta rohepöördega seotud väljakutseid konkurentsieeliseks.