Päästeamet ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) testivad koos Muuga sadamas asuvate ohtlikke kemikaale käitlevate ettevõtetega 6. juunil sireenide toimimist.
- Eestis kasutavad praegu sireene ohtlikke kemikaale käitlevad suuremad ettevõtted, et teavitada võimalikust ohust lähedal asuvaid inimesi. Sellised sireenid on kasutusel ka Muuga sadama territooriumil kuues ettevõttes. Foto: Andras Kralla
Päästeameti sireenivõrgustiku projektijuht Tambet Vodi ütles pressiteate vahendusel, et ühtset üle-eestilist ohusireenide võrgustikku Eestis praegu ei ole, kuid päästeamet on alustanud selle välja arendamisega. Tema sõnul on eesmärk välja töötada süsteem, mis võimaldaks jõuda võimalikult suure arvu elanikeni ning mida oleks võimalik keskselt käivitada. "Elanikkonna kaitse vaatest on see suurim investeering, mida viimase 30 aasta jooksul on tehtud,“ ütles Vodi. Riik eraldas ohusireenide võrgustiku loomiseks 4,5 miljonit eurot.
Seotud lood
Ehkki Eestile otsest sõjaohtu praegu ei ole, on Ukrainas toimuv sõda toonud esile pommivarjendite ja sõjaaja sireenisüsteemi vajalikkuse. Äripäeva raadio saates "Soraineni sagedus" arutleti, millised tsiviilkaitserajatised on Eestis olemas ning mida saab ja plaanib riik teha, et pommivarjendeid ja sireenisüsteeme rajada.
Noored emad põgenesid sõja eest Tallinna, saatjaks teiste ukrainlaste süüdistused reetmises, teadmatus tuleviku ees ja soov kaitsta oma lapsi.
Juba Ukraina-reisi esimesel päeval, 10-15 minutit pärast hotelli jõudmist see juhtubki – üle Lvivi kõlab võimalikust õhurünnakust teavitav sireen.
"Pidasime mingil põllul kinni, ootasime ülejäänud sugulasi ja mõtlesime, mida edasi teha. Sest ka Lääne-Ukrainas, kuhu me teel olime, läks olukord hullemaks..." räägib Delovõje Vedomostile oma loo Polina, kes lahkus koos perega rünnaku alla sattunud Harkivist.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.