Puust ja punaseks: mis siis juhtub, kui Venemaa tõesti lõpetab gaasitarned Euroopasse
Kes kaotab võimalikus gaasisõjas rohkem, kas Venemaa või Euroopa Liit? Venemaad ja Gazpromi ootaks sissetulekute vähenemine, kuid Euroopa Liidus võib gaasi hind selle peale veel mitu korda tõusta ja kõigile ei pruugi seda ka jaguda.
Venemaa president Vladimit Putin. Foto: Sputnik/AFP/Scanpix
Venemaa ja Euroopa on gaasisõja äärel: Venemaa gaasi Euroopa Liitu tarnimiseks kasutatav suurim torujuhe Nord Stream on hoolduseks suletud kuni 21. juulini, kuid Euroopa ametnikud on ärevil ning paljud ei usu, et Venemaa pärast seda kuupäeva tarned taastab. Analüüsi, keda ja kuidas see täpsemalt mõjutaks, kirjutas Delovõe Vedomosti autor Jekaterina Mereminskaja väljaande Meduza jaoks. Avaldame selle Äripäevas kolleegide loal.
Kõrge hind ja hirmujutud gaasi kadumisest panevad ettevõtted mõtlema, kuidas edaspidi tegevusega jätkata. Variantidena nähakse kütteõli, biogaasi ja põlevkiviõli.
Venemaa maagaasi ekspordi peatamine Euroopasse võib omada kuni 2,5protsendilist negatiivset mõju regiooni sisemajanduse koguproduktile. Hindadele võib mõju olla aga kuni kümnekordne, selgub Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) uuest uuringust.
Viimase paari nädala fookusteemadeks on tõusnud taas uus, nüüd juba seitsmes ELi sanktsioonide pakett Venemaale ja Kremli poolt Euroopa suhtes käiv energiasõda, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Euroopa Liit peab sel suvel energiat säästma, et tööstused eeloleval talvel tarbimist piirama ei peaks, rääkis Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson Bloombergile.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.