Kahe elektripaketiga Matsimoka: vaidlesime pikalt Eesti Energiaga
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.
1982. aastal alguse saanud Eesti pereettevõte Matsimoka toodab ning müüb traditsioonilisel meetodil valmistatud ja ainult Eesti toorainest valmistatud lihatooteid. Foto: Andras Kralla
Inno selgitas, et Matsimoka jaoks teeb kogu asja keeruliseks see, et teatud koguse elektrit ostab toidutööstus fikseeritud paketiga. Kui firma peaks sellest kogusest aga rohkem elektrit tarbima, tuleb ülejäänu eest maksta börsihinda. Tulevikus on ettevõttel plaan rajada oma päikesepark ning siis asendab Matsimoka börsi osa oma paneelidest saadava elektriga. Praegu moodustab Matsimoka elektriarvest kolmandiku börsihind.
EL lubaks ka keskmise suurusega ettevõtete toetamist
Majandusministeerium avaldas kriteeriumid, mille alusel valitsuse ettepanekul võiksid väike- ja mikroettevõtjad saada eratarbijatega sarnastel alustel võrdlemisi odavat fikseeritud hinnaga elektrit.
Valitsus laiendab elektri universaalteenuse pakkumist ka mikro- ja väikeettevõtetele ning MTÜdele. Suurettevõtete jaoks töötatakse välja aga likviidsusmeetmeid ehk sisuliselt hakkab riik pakkuma neile võimalusi võtta elektriarvete maksmiseks laenu.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.