Miljoneid võlgu jäänud ühistu liikmed ahastuses: mis seadused need on?
Katastroofiga lõpetanud ehk 18 miljonit hoiustajatele võlgu jäänud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimesel võlausaldajate koosolekul kõlas palju küsimusi – rahalisa vajanud hoiustajad seisavad ootamatult silmitsi võõra juuramaailmaga.
Pikk saba Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimesele võlausaldajate koosolekule. Foto: Andras Kralla
Millise tundega lahkus saalist kohtunik Fred Fisker? „Kurb tunne on. Minu ema on samas vanuses nagu enamik inimesi saalis,“ sõnas Fisker. „Mul on siiralt kurb tunne, et asi on üldse nii kaugele jõudnud, et inimesed peavad lepingust tulenevaid õigusi sedasi kaitsma ja nad sellisesse olukorda on sattunud.“
Hoiustajate miljoneid huugama pannud hoiu-laenuühistud peavad finantsinspektsiooni ja Eesti Panga hinnangul kontrolli alla minema, kuid rahandusministeeriumi ametnike lauale on teema seni jõudnud vaid selleks, et sealt taas kaduda.
Kohus kuulutas välja kahtlaste liitumistingimuste ja kõrgete hoiuseintressidega silma paistnud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankroti. Ettevõtte siseellu süüvinud pankrotihaldur Martin Krupp kahtlustab juhtimisviga.
Pikalt kahtlaste liitumistingimuste ja kõrgete hoiuseintressidega silma paistnud Eesti Arengu hoiu-laenuühistu päevad on ilmselt loetud, kuu aja eest sai ühistu viimane juhatuse liige kriminaalkahtlustuse, eelmisel nädalal anti ühistu nimel sisse pankrotiavaldus.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.