Valitsus tõi enne valimisi lauale muudatuse, mis tooks pankadele hiiglaslikud trahvid
Kolmeks aastaks sahtlisse ootele jäänud seadusemuudatus finantsasutuste miljonite eurodega trahvimiseks on enne valimisi taas lauale pandud, finantsinspektsiooni sõnul ei aita see neid aga ikkagi pankade trahvimisel.
Trahvid finantsasutuste rikkumiste eest suurenevad, aga nende määramine nõuab ikkagi aega ja raha ning sel ajal võib rikkumine aeguda. Finantsinspektsioonil ei ole võimalik ka karistusmenetlust kokkuleppega lõpetada, mistõttu jäid saamata ka sajad miljonid eurod Danske pangalt. Foto: Liis Treimann
Näiteks rahapesu tõkestamise probleemide eest saab inspektsioon finantsasutusi praegu trahvida varasema 32 000 euro asemel juba 400 000 euroga, kuid see on pisku maksimumkaristuste kõrval, mille võimalus praegu plaanis on: kõige rohkem võib finantsasutustelt rikkumiste eest trahvi nõuda kuni 10 protsenti aastakäibest. See võib olla mõnel juhul kümnetest kuni sadade miljonite eurodeni.
Riigi peaprokurör Andres Parmas kohtub täna taas USA ametivõimudega, et arutada, kas Eesti võiks saada osa Danske Banki 2 miljardi euro suurusest trahvirahast.
Danske Bank tunnistas end kokkuleppel USA justiitsministeeriumiga ja väärtpaberijärelevalvega rahapesus süüdi ja nõustus maksma kokku kaks miljardit dollarit trahvi.
Kuigi pangad kulutavad miljardeid eurosid aastas rahapesuvastaste reeglite täitmiseks, siis sellest on vähe kasu peatamaks kurjategijaid, kes liigutavad raha ümber finantssüsteemi, vahendab Financial Times SEB grupi juhi sõnu.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.