Äripäeva artiklid ja autorid võitsid auhindu: mullu ilmus siin Eesti parimat ajakirjandust

Täna õhtul kuulutas meediaettevõtete liit välja eelmise aasta parimad artiklid ja parimad ajakirjanikud.

Eelmise aasta parim olemuslugu ilmus Äripäevas ja selle kirjutas Marge Ugezene. Artikkel rääkis edukast arstist, kes kaotas hoiu-laenuühistuga 200 000 eurot – aga murekoorma all vaeveldes ka oma elu.

"See lugu oli väga valus, sest kui sa räägid inimestega, kes on kaotanud oma lähedase ja kuu aega hiljem, siis on see väga sügav lein. Mul on hea meel, et see lugu saab tähelepanu, sest see oli just Georgi (elu kaotanud arsti – toim) pere soov," ütles Marge Ugezene tunnustust vastu võttes. Ta lisas, et oluline on õigel hetkel märgata raskustesse ja finantskatastroofi sattunud lähedasi.

Äripäeva venekeelses sõsarlehes Delovõje Vedomosti ja Äripäeva veebis ilmusid parimad venekeelsed uurivad lood, mille autor oli Olesja Lagašina. Need artiklid olid "Valss Wagneri grupi ümber, põgenikud ja pisarad: kes ja kuidas pääseb üle Narva piiri?" ning ""Põgenikke ei peeta Euroopa vääriliseks." Ukraina meestel on Eestisse raske pääseda".

Kusjuures kõik kolm parima venekeelse uuriva loo nominenti olid Delovõje Vedomostist. Parimate seas olid veel Ekaterina Mereminskaja ja Äripäeva ajakirjaniku Marge Ugezene artiklid "Äri nagu muiste: Liksutova töötab endiselt koos sanktsioneeritud Vene oligarhidega", "Eesti nõustaja aitas Sergei Šoigu paremal käel Moskvas äri ajada" ning "Tatjana Liksutova "põrandaalune baar": kuidas riik toetas miljonäri restorani".

Kolmas parima venekeelse uuriva loo nominent oli Delovõje Vedomosti ajakirjaniku Aleksei Šiškini artikkel "Kümned tuhanded venekeelsed televaatajad siirdusid mustale turule".

Äripäeva fotograaf Andras Kralla tegi aasta parima portreefoto, mis kuulutati ühtlasi aasta parimaks pressifotoks. Fotol olid Ukrainast saabunud naised, kes töötavad Swissôtelis.

Fotograaf Andras Kralla oli portreefoto kategoorias nomineeritud teisegi tööga, fotoga riigikogu liikmest Martin Repinskist, kes hakkas Boltiga sõitma.

Üleriigiliste ajalehtede kujunduse kategoorias sai parima uudisloo kujundamise eest tunnustuse Äripäeva vanemkujundaja Estel Eli. Preemia tõi kujundus artiklile "Itaalia skeem keris end lahti eestlaste silme all".

Võidu tõi koju ka Äripäeva esimene maakonnaveeb. Lääne-Virumaa Uudiste ajakirjanik Rahel Lepp kirjutas maakonnalehtede arvestuses parima arvamusloo "Minust ei saa kunagi aasta ema".

Äripäeva ajakirjanik Marge Ugezene oli üks kolmest aasta ajakirjaniku nominendist. Tiitli pälvisid ajakirjanikud, kes on kajastanud Ukraina sõda, meedialiit nimetas nad Ukraina nelikuks: Anton Aleksejev ja Kristjan Svirgsden Eesti Rahvusringhäälingust, Jaanus Piirsalu Postimehest ning Roman Starapopov Delfi Meediast.

Parima noore ajakirjaniku üks kolmest nominendist oli Äripäeva ajakirjanik Linda Eensaar. Tunnustuse pälvis Eesti Päevalehe ajakirjanik Martin Laine.

Parima uudise nominent oli Koit Brinkmanni artikkel "Ukrainlasi palkav tuntud koristusfirma sülitab seadustele: "Töötasime 12 tundi päevas ilma puhkepäevadeta"". Tunnustuse pälvis Eesti Päevalehes 10. juulil ilmunud Holger Roonemaa ja Urmas Jaaganti artikkel ""Ütle talle, et saagu esmalt see kuradi eelnõu riigikogust läbi." Uberi failid avavad suurfirma Eesti lobi telgitagused".

Maakonnalehtede parima uudise nominentide seal oli Lääne-Virumaa Uudiste ajakirjaniku Andres Pulveri ja Äripäeva ajakirjaniku Kristel Härma artikkel "Eesti 200 esinumber Rakveres on politseiuurimise all". Võitsid Marko Suurmägi artiklid Sakalas, mis rääkisid sellest, kuidas riigikogu liige soovis anda katuseraha oma suvila kõrvale tänavavalgustuse rajamiseks.

Parima podcast'i nominendina tõsteti esile Äripäeva ajakirjaniku Katariina Krjutškova raadiosaateid sarjast "Edukad naised", näiteks "Noor miljonär hoiab abikaasaga rahakotid lahus: pean olema sõltumatu", "Piret Mürk-Dubout tippjuhi elust: sa oled täiesti üksinda, pole kellegagi rääkida" ja "Karmen Pedaru avab modellinduse pahupoole: nälgimine, arutu laristamine ja raamatupidajate pettused".

Tunnustuse pälvis Eesti Ekspressi ajakirjanike Aleksander Algo ja Lauri Närepi podcast "VABAFLOW | Kuidas räppar mõne aastaga Soundcloudist vabariigi aastapäeva kontsertlavale jõudis"

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel pälvis parima arvamusloo nominatsiooni artikliga "Meelis Mandel: keegi võiks selle lõpuks välja öelda – meile läheneb enneolematu intresside tõus". Võidu sai Andrei Šumakov Eesti Päevalehes ilmunud arvamuslooga "KIRI EMADEPÄEVAKS VENEMAALE | RusDelfi peatoimetaja Andrei Šumakov: ema, lülita televiisor välja!"

Parima venekeelse arvamusloo kategoorias oli nominent Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti ajakirjanik "Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala". Võitis RusDelfi ajakirjanik Jevgenia Parv arvamusega "Смена педагогического состава русскоязычных школ – не беда, а возможность".

Tiitleid võitnud Äripäeva fotograaf Andras Kralla jõudis nominentide sekka ka olemusfoto kategoorias, kus tõsteti esile fotot Tallinna jõudnud Ukraina perekonnast. Töö sõjapõgenike vastuvõtupunktis käis ööl ja päeval täie rauaga – neid registreeritakse, toidetakse, antakse kaasa toidupakk, vajalikud hügieenitarbed ja riided.

Parima olemusfoto tiitli võitis Mihkel Maripuu Postimehest, kes pildistas Tallinna hipodroomi viimast võistluspäeva.

Samuti sai lisaks ühele võidule nominatsiooni Äripäeva kujundaja Estel Eli. Üleriigiliste lehtede olemuslugude kategoorias tunnustati tema kujundust artiklile "Suure summa ühistusse pannud mees suri ootamatult".

Kategooria võitsid Postimees Nädala disainer Kaido Kelp ja illustraator Johan Elm: "Emad põlevad läbi: "Tunnen, et olen emana läbi kukkunud ja tervet maailma alt vedanud!""

Parima multimeedialoo nominentide seas oli praegu Äripäevas toimetajana töötav Mari Mets. Nominatsiooni tõi eelmisel aastal Eesti Ekspressis ilmunud artiklisari "Süvalinn", mille autorid olid Riin Aljas, Oliver Kund, Martin Laine, Toom Tragel, Elise Christin Jörberg, Hele-Mai Kulleste, Mart Nigola, Holger Roonemaa, Erik Moora, Eero Epner, Mari Mets, Joonas Sildre ja Janek Murd. Sari rääkis Keskerakonna pikast ainuvõimust Tallinnas ning sellest tingitud probleemkohtadest valdkondade kaupa: poliitiline korruptsioon, linnapea isik, majanduslik ebavõrdsus ning puudulikult lahendatud keskkonnaküsimused.

Kategoorias võitis aga Eesti Ekspressis ilmunud "INTERAKTIIVNE RÄNNAK | Pagemine Ukrainast: langeta ise ohtlikud ja võimatud valikud, mille ees põgenikud seisavad", mille autorid on Greete Lehepuu, Rain Pruul, Mart Nigola, Anna Plukk, Kristina Õun.

Elutöö preemia sai Toomas Kümmel.

Uuriva ajakirjanduse tunnustuse ehk Bonnieri preemia võitis Eesti Päevalehe, Eesti Ekspressi ja Maalehe ajakirjanike Riin Aljase, Oliver Kundi, Martin Laine, Holger Roonemaa, Tiina Kaukvere ja Aleksander Algo ühistööna valminud artikliseeria laenuäri varjupoolest.

Artiklite tõttu alustas finantsinspektsioon menetlust ja tegi läbiotsimise Kreditexi laenukontoris, ajakirjanikud käisid ütlusi andmas riigikogus, kus rõhutati arvukate seaduste muutmise vajadust. Riigikohtu esimees tõdes ebavõrdsust kohtusüsteemis.

Parima venekeelse olemusloo tunnustuse sai Roman Starapopov RusDelfis ilmunud seeriaga "Delfi Ukrainas".

Parima spordifoto tegi Delfi Meedia fotograaf Kiur Kaasik. Foto näitas mängimas Kaia Kanepit kodusel WTA turniiril. Pika säriga pildistades kangastus tema reket Eesti lipuks.

Parima uudisfoto tegi Postimehe fotograaf Dmitri Kotjuh. Foto kandis pealkirja "Must päev" ja allkiri kõlas: "Öelge palun, millal see lõpeb? Millal lõpeb see, et meie lapsed peavad surema?" küsisid hukkunud 11aastase Anastassija vanemad. Sõja algusest saadik Vene pommi- ja raketirünnakute all on hukkunud sadu Ukraina lapsi, neist noorimad vaid mõnekuused. Detsembri lõpuks oli ametlik arv 429 last. Maetav Anastassija hukkus, kui eramaja tabas venelaste õhutõrjerakett С-300."

Aasta parima pressivideo tiitli sai Delfi Meedia video "Tööportaalist otse sõtta", milles Delfi uuris, kuidas käib venelaste värbamiskampaania. Autoriteks olid Aleksander Algo, Andrei Jakubovitš ja Daniel Leevik. Delfi TV uuris, kuidas Vene armee tööportaalidest lisajõudu värbab ning avastas, et rindele pääsemine on oodatust hõlpsam.

Maakonnalehtede parima uudisloo kujunduse võitis Hiiu Lehe kujundaja Valdek Alber loo eest "Hirmuste külas on nüüd üks maja pime".

Maakonnalehtede parima olemusloo kujunduse kategooria võitis Virumaa Teataja disainer Toomas Erapart kujundusega artiklile "Pilguheit Eesti elule: sõna saavad pensionärid".

Üleriigiliste lehtede avatud rühma parima kujunduse tegi Eesti Ekspressi kujundaja Tuuli Prees artiklile "Putin: midagi veganitele, midagi kannibalidele".

Maakonnalehtede avatud rühma parima töö tegi Virumaa Teataja disainer Toomas Erapart artiklile "Maailma ajalugu on mõjutanud kääbused ja hiiglased".

Parima digitöö tunnustus läks Eesti Ekspressi autorite Karl-Erik Leiki ja Anna Pluki tööle "Kas keegi saaks aidata? Instagram on üle ujutatud abipalvetest leida blokaadi lõksu jäänud Mariupolist sugulasi".

Maakonnalehtede parima olemusloo tiitli sai Saarte Hääles ilmunud lugude sari, mille autorid on Kertu Kalmus ja Ain Lember.