Nädala lood: noorpere sai metsamüügiga vastu pükse, ettevõtjad jätkavad vanade skeemidega

Äripäev kirjutas teisipäeval, kuidas Timber.ee oksjonikeskkonna kaudu raieõiguse müünud perel tuli lõpuks metsafirmale Mapomets pea kogu raha tagasi maksta, summale lisandusid veel viivised, oma ja vastaspoole advokaadikulud ning kohtutäituritasud.

Kogu jama läheb neile maksma kaks korda nii palju, kui alguses raieõiguse müügist saadi.

Lugu võiks olla õpetuseks metsaomanikele, kes plaanivad raieõiguse eest saadava raha kohe ära kulutada. Võib juhtuda, et peate metsafirmale raha tagasi maksma.

Sel nädalal pakkus palju huvi ka lugu ettevõtjatest, kes püüdsid eelmisel aastal skeemitada tulumaksuga moel, mille eest on juba karistatud ja avalikkuse ette toodud Meie kauplusteketi omanikud. Maksuametit üllatab, et sama vana skeemi ikka ja jälle kasutatakse – kohe jäädakse ju vahele.

Meie kauplusteketi omanikud firmast RRLektus kaotasid vaidluse maksuametiga juba ka kohtus ja meedia kirjutas skeemist, kuid ikka jäi eelmisel aastal suuremate tulumaksupettuste seas sõelale 4-5 firmat, kes sama asja üritasid, imestas maksu- ja tolliameti juhtiv maksuaudiitor Madis Laas.

Nädala alguses ilmutas Äripäev loo värske poliitiku krüptoärist: kahtlased krüptovaluutad, lepingus tema asemel esinevad tegelased, nördinud partnerid mitmest riigist, kes nõuavad aastaid võlgade äramaksmist – nii näeb välja Kremli-meelse liikumise Koos ühe eestvedaja Oleg Ivanovi krüptoäri. Pärast seda, kui ajakirjanikud tema partneritega vestlesid, pakkus ta avalikest nõuetest taganemise vastutasuks võla tagastamist.

Ivanov ise väidab, et välispartnerid on temaga tehtava koostööga rahul, aga endine partner ei täitnud tema ees võetud kohustusi ning üritas kaks nädalat enne valimisi teda šantažeerida ja talt raha välja pressida.

Krüptoärimees Madis Sandermat laenas 2021. aasta mais ärimees Oleg Ivanovile 12 miljonit dagcoini, leppides kokku, et viimane tagastab talle hiljemalt kahe kuu pärast kogu krüptovaluuta ning lisaks 9700 eurot iga 4 miljoni laenatud mündi eest. Nendest sai ta tagasi vaid osa: 20 332 eurot ja 240 000 dagcoini. Ülejäänud osa keeldub Ivanov tagastamast, sest leiab, et kandis Sandermati pärast ise kaotusi.

Äripäev avaldas sel nädalal ka mitu lugu üksikvanematest. Neist värskeim pealkirjaga "Laps sündis ja jäi isata samal päeval. Taneli telefon enam ei vastanud" ilmus laupäeval, aga mõned päevad varem ilmus lugu emadest, kes valisid üksikvanema elu vabatahtlikult.

Artiklitega juhtis Äripäev tähelepanu sellele, et kunstlik viljastamine võib küll olla kingitus riigilt – tasuta teenus –, kuid edasine võib pikali lüüa, nagu näiteks siis, kui värske emaduse ajaks kogutud rahapuhver ootamatult raske rasedusega nulli tiksub.

Samuti tõime esile murekohad, mis tekivad ootamatult üksikvanemateks jäänutel. Näiteks üks Äripäevaga vestelnud ema kaotas sünnituspäeval lapse isa.

Paljudele tuli kindlasti üllatusena uudis, et sel nädalal esitas kaitsepolitsei kahtlustuse politsei- ja piirivalveameti juhile Elmar Vaherile ning maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhile Eerik Heldnale.

Äripäev kirjutas juhtkirjas, et kui hea avaliku renomeega politseijuht, kes on oma tegevusega pälvinud ühiskondlikku tunnustust, eksib seaduste, aga ennekõike iseenda sõnastatud väärtuste vastu, teeb see kõigepealt sõna otseses mõttes haiget.

"Kui Heldna puhul leevendavad lööki juba varem kapis kolisenud mainet kahjustavad luukered, siis Vaheri puhul tekib küsimus, kuidas saab tubli inimene ometi nii rumal olla, sest kellegi eripensioni nimel fiktiivse töölepingu kinnitamist võib vaevalt pidada inimlikuks eksituseks," kirjutas Äripäev juhtkirjas.

Elmar Vaher leidis aga, et pole teinud midagi valesti. "Palun mind mõista, mul on vaja praegu tegeleda enda kaitsmisega," ütles nüüdseks ametist tagasi kutsutud Vaher.

Nädala jooksul koondus palju tähelepanu ka kohalikele börsifirmadele. Näiteks kirjutas Äripäev, kuidas pöörase hooga kerkinud intress kasvatab Tallinna börsi ettevõtete kulusid ja võib sulatada järgmise aasta kasumit ja dividende. Mõni firma on osanud varitsevat ohtu ette näha ja riskid maandanud, mõni teine magas õige aja maha.

Investor ja finantsanalüüsiekspert Paavo Siimann võttis aluseks börsifirmade mullused aruanded ja arvutas tulemused läbi hoopis 3,35protsendise euriboriga, et näha, kes oleksid suurimad kannatajad.

Sel nädalal toimus veel LHV Groupi aktsionäride koosolek, mida väisas ka investor Toomas. Koosolekul kuulis Toomas viimaseid uudiseid grupi juhilt ja sedagi, kuhu on jäänud Ühendkuningriigi panga litsents.

Toomase kogetut ja mõtteid saab lugeda artiklist "LHV aktsionäride koosolekul oli tunda inflatsiooni hõngu".

LHVga seonduvalt tasub ära märkida ka ühe loo pensionifondide vaates. Nimelt selgus, et LHV ja Swedbanki pensionifondides istuvad võlakirjad, mille väärtus on pensionikogujale näidatust 10–15 protsendi võrra väiksem. Näiteks LHV puhul tähendaks ümber arvutamine umbes 3 miljoni euro võrra kõhnemat pensioniportfelli.

Suurpankade konkurent pensioni teemadel, Tuleva juht Tõnu Pekk on kriitiline: täna ei ostaks keegi neid võlakirju selle hinnaga, millega nad on pensionifondides näidatud.

LHV ja Swedbank kaitsevad oma otsust, kuid SEB arvab, et võlakirjade valesti hindamine on pensionikogujale kahjulik.