Kahtlased krüptovaluutad, lepingus tema asemel esinevad tegelased, nördinud partnerid mitmest riigist, kes nõuavad aastaid võlgade äramaksmist – nii näeb välja Kremli-meelse liikumise Koos ühe eestvedaja Oleg Ivanovi krüptoäri. Pärast seda, kui ajakirjanikud tema partneritega vestlesid, pakkus ta avalikest nõuetest taganemise vastutasuks võla tagastamist.
Ivanov ise väidab, et välispartnerid on temaga tehtava koostööga rahul, aga endine partner ei täitnud tema ees võetud kohustusi ning üritas kaks nädalat enne valimisi teda šantažeerida ja talt raha välja pressida.
Maksega punases
Krüptoärimees Madis Sandermat laenas 2021. aasta mais ärimees Oleg Ivanovile 12 miljonit dagcoini, leppides kokku, et viimane tagastab talle hiljemalt kahe kuu pärast kogu krüptovaluuta ning lisaks 9700 eurot iga 4 miljoni laenatud mündi eest. Nendest sai ta tagasi vaid osa: 20 332 eurot ja 240 000 dagcoini. Ülejäänud osa keeldub Ivanov tagastamast, sest leiab, et kandis Sandermati pärast ise kaotusi.
- Madis Sandermat on valmis endise partneri Oleg Ivanovi vastu lõpuni minema. Foto: Olesja Lagašina
Pärast seda on dagcoiniga toimunud huvitavad muutused: keskkriminaalpolitsei pidas möödunud aasta sügisel kriminaalasja raames kinni neli rahvusvahelise skeemi loojat kahtlustatavatena kelmuses selle krüptovaluutaga. Selle kurss langes ja Oleg Ivanov läks vanu võlgu tasumata üle uuele omaloodud krüptovaluutale – dogbossile.
„Oleg Ivanov on minult tänase seisuga välja petnud kokku 150 000 eurot. Nagu näete, räägime märkimisväärsest summast ja jutt käib juba kriminaalkorras karistatavast kuriteost. Aga kui arvestada, et dagcoini maksumus oli mingil hetkel viis eurosenti, siis hetkel oleks minu vara väärtuseks praegusel hetkel 600 000 eurot. See on saamata jäänud sissetulek, mis mul petturi tõttu saamata jäi,“ süüdistab Sandermat oma endist partnerit.
Otsuse juhtum avalikustada tegi ta pärast pikki läbirääkimisi, mis ei viinud kuskile.
Vastuseks avalikule süüdistusele esitas Ivanov politseile avalduse, milles süüdistas Sandermati väljapressimises.
„Selgitasin politseile olukorda, et ma ei pressi raha välja. Kuidas ma veel peaksin oma raha tagasi saamiseks tegutsema? Politsei soovitas mul kohtusse pöörduda,“ räägib Sandermat. „Ma ei ole nõus laskma tal niisama kelmusest pääseda.“
- Nii vastab Oleg Ivanov Madis Sandermati palvele võlg tagasi maksta (Ivanovi enda postitatud ekraanitõmmis). Foto: Facebook
Aga õnn oli nii lähedal
Sandermat tutvus Ivanoviga Success Factory projekti kaudu, mille kaudu levitati dagcoini üle maailma. „Jagasin samuti selle kohta teavet, tegelesin selle turundusega. See on Amway-sarnane turundus, selline ärimudel on maailmas olemas. Selles pole midagi halba. Küsimus on vaid selles, kas tooteomanikud teevad õigeid asju,“ kinnitab Sandermat.
Tema sõnul ühendas just Oleg Ivanov skeemiga palju müüjaid – väikefirmasid, kes aktsepteerivad dagcoine maksevahendina.
Success Factory
Success Factory OÜ omanik ja ainuke juhatuse liige on Nils Grossberg, kelle keskkriminaalpolitsei pidas kinni oktoobris.
Dagcoini loojaid kahtlustatakse valeandmete esitamises, et seda krüptovaluutat kasumlikult müüa. Oletatakse, et pettuste abil teenisid skeemi loojad umbes 8 miljonit eurot.
Samuti teatati, et Success Factory oli eelmise Ponzi skeemi kloon, mis oli tuntud kui OneCoin ja mille väljatöötamises Grossberg aktiivselt osales.
Success Factory jätkab formaalselt tööd, seejuures palus Grossbergi ettevõtete nimel meediakommentaare jagav Angelo Mayuri dagcoini mitte ajada segamini Success Factoryga, mille kaudu krüptopüramiidi üle maailma reklaamiti.
„Dagcoin ja Success Factory on partnerettevõtted. Dagcoin ei kuulu enam Success Factory reklaamitavate kaupade hulka, kuna eesmärk 3 miljardit dagcoini üle kogu maailma levitada saavutati aasta esimesel poolel edukalt,“ teatas Mayuri mullu novembris DigiPRO-le.
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonispetsialisti Leana Loide sõnul on dagcoini uurimine veel pooleli. Kahtlustatavad viibisid vahi all kaks kuud, misjärel prokuratuur tõkendi pikendamist ei taotlenud. Uurimine jätkub.
„Praegu saab igaüks luua oma krüptoraha kümne minuti ja 500 euroga. Küsimus on selles, kas sa saad muuta selle kogukonna jaoks väärtuslikuks. Iga ettevõte on riskist teadlik ja otsustab, mida täpselt on ta nõus selle valuuta eest müüma. Ütleme nii, et see oli pilootprojekt,“ räägib Sandermat.
- Omal ajal said Ivanov ja Sandermat hästi läbi: ükskord kasutas viimane isegi Ivanovi kaevandusseadmeid, mis asusid Kadriorus selle maja keldris, kus Ivanov elas. Foto: Madis Sandermat
Sandermat on dagcoini kauplemisringkonda meelitanud ka mõned kauplejad: väikese hotelliettevõtte, mõned massöörid, ühe bussifirma ja mõned kohvikud. Tema sõnul ta sellest otsest kasu ei saanud, sest selle said välja võtta ainult need, kellel oli dagcoini hallanud firmaga eraldi leping. „Minul seda ei olnud, Olegil oli,“ kinnitab ta.
Kõigepealt harta, siis partei
Varem väitis Oleg Ivanov, et tema firmad aktsepteerisid dagcoini ainult maksevahendina. Vastustes DV-le väidab Ivanov, et ta on samasugune dagcoini tavakasutaja nagu kõik teised, kuid just tema lõi Facebookis suletud grupi Dagcoiners, mis on mõeldud neile, kes seda krüptovaluutat kasutavad. Nüüdseks on see grupp ümber nimetatud ja selle liikmete arv on oluliselt vähenenud – praegu on neid 1815. Grupi avalehel teatatakse endiselt, et selle looja ja administraator on Oleg Ivanov.
Grupp nimega Dagcoiners on säilinud ka Telegramis. Grupi liikmetele koostati harta, mille põhimõtetega saab tutvuda Facebooki lehel. Sandermati sõnul oli selle autor Oleg Ivanov ise ning selle reeglitest juhindudes sõlmisid osalejad omavahel tehinguid.
- Dagcoinerid sõlmisid Facebooki grupis aktiivselt tehinguid. Nüüd on seda valuutat kasutada soovijate arv märgatavalt kahanenud. Foto: Facebook
Dagcoin töötab võrkturunduse põhimõttel. Harta põhimõtted näevad ette, et kõik grupi liikmed „toetavad ja loovad algatusi dagcoinides arveldamiseks“ ning iga selle krüptovaluuta toodete või teenuste ostja on kohustatud tegema iga sellise tehingu kohta postituse oma isiklikule Facebooki lehele ja saatma selle edasi ka ühisesse gruppi.
Lisaks oli dagcoinide levitajate võrgustikku kuuluval krüptovaluuta kasutajal (kauplejal) kohustus jätta restorani külastamisel alati dagcoinides jootraha 10% ulatuses arvest ning sellest ka oma sotsiaalvõrgustiku lehel teada anda, saates selle postituse edasi ka ühisesse gruppi. Oleg Ivanov suhtus nende reeglite järgimisse eriti aupaklikult: nende eiramise eest võidi rikkujalt ära võtta püsikasutajakaart tema kauplejate juures.
- Õppetund Oleg Ivanovilt: kes nõus pole, need kuulutatakse „üksikorganismideks“. Foto: Facebook
Samuti pidid osalejad tutvuma peamiste krüptovaluuta ja kauplejatega töötamise videotega ning osalema regulaarselt vebinaridel ja Ivanovi enda üritustel. See oli täiesti kooskõlas võrkturunduse kontseptsiooniga: dagcoini uurimise autorid väitsid omal ajal, et nagu OneCoini puhul, olid õppematerjalid loodud selleks, et julgustada rohkemaid inimesi investeerima valuutasse, mille väärtus langes lõpuks peaaegu nulli. Madis Sandermati sõnul said kõik nn koolituspaketi ostnud teatud koguse dagcoine lisaks.
Sealjuures ei tunnistatud mingit kriitikat krüptovaluuta ja dagcoini loojate kohta: Ivanovi kirjavahetus tema kommentaatoritega on täis näiteid tema halvustavast kõnemaneerist ning harta viimane reegel ütleb, et „on normaalne, kui osalejad suhtuvad Success Factory juhtide töösse austusega“.
- Kes Oleg Ivanovi korraldatud tundides osaleda ei soovinud, said tema teravusi omal nahal tunda. Foto: Facebook
Kõik jäljed viivad krüptovaluutani
Oleg Ivanov ei ole formaalselt seotud ei Success Factory OÜ ega Dagcoin OÜga. Samas on arvukalt tõendeid selle kohta, et ta osales aktiivselt skandaalse krüptoraha edendamises: lisaks juba mainitud gruppidele ja dagcoinerite hartale võib leida näiteks video, kus Oleg Ivanov avab pidulikult krüptoautomaadi Tallinna kesklinnas, näidates, kui lihtne on sellega dagcoine osta.
Ivanov tegutseb ka vahendajana dagcoinidega tehtavates tehingutes: just tema kaudu oli võimalik osta dagcoini kinkekaarte, tema poole pöörduvad probleemide korral dagcoini kasutajad, tema korraldab ka Cryptofesti, kus palutakse maksta selle krüptovaluutaga.
- Oleg Ivanovilt sai osta kaarte, mis võimaldasid maksta dagcoinidega. Foto: Kauplejate koduleht
Koos oma firmaga CryptoFood osales Ivanovi korraldatud Cryptofestil ka Madis Sandermat. „Koht maksis fantastiliselt palju,“ meenutab Sandermat. "Mulle lubati, et sinna tuleb vähe toitlustusettevõtteid, ma saabusin sinna kolme väikese telgiga, seal oli aga juba ees hulk toidumüüjaid, kümmekond tükki. Peaaegu kõik, kes linnas olid,“ räägib ta.
Kui uskuda
kauplejate kodulehte, on Eestis dagcoinide eest müüvaid ettevõtteid endiselt üle saja, Tallinnas kümneid. Üks aktiivsemaid kauplejaid oli Sandermati sõnul näiteks kauplus True Ideal Product, dagcoine võtsid vastu autopesulad, kohvikud, kosmeetikapoed, sellesama krüptoraha eest müüdi autosid ja juveeltooteid.
- Oleg Ivanov täidab edasipostitamise reeglit. Foto: Facebook
Mudel, mille järgi dagcoin töötas, oli Sandermati sõnul lihtne: sa õpetad huvilisele, mida see krüptovaluuta endast kujutab ja millised on selle võimalused. Kui ta ostab nn koolituspaketi, siis saad 10% tehingust ja tood ta süsteemi müüjaks (kauplejaks), kes teeb edaspidi tehinguid krüptovaluuta eest.
Krüptokogukond suureneb sellisel viisil ning krüptovaluuta usaldusväärsus kasvab tänu tehingute hulgale. Kui sul on samal ajal sõlmitud Success Factory juhi Nils Grossbergiga lisaleping, siis saab Sandermati sõnul iga süsteemi toodud kaupleja pealt olenevalt lepingutingimustest veelgi rohkem teenida.
Kauplejatele olid aga krüptovaluutaga maksmisel kehtestatud limiidid, ülejäänu tuli tasuda tavaeurodes. Limiidid muutusid, pealegi tuli osta püsikasutajakaart, et seda süsteemi üldse kasutada. Kätte jäänud dagcoinide müümine muutus üha keerulisemaks.
Lepingut ei sõlmitud
Sandermatil oma sõnul Grossbergiga erikokkuleppeid polnud, küll aga osales ta dagcoini levitamises.
„Kauplesin üle maailma, olin vahendaja tehingutes dagcoiniga, viisin omavahel kokku inimesed, kes tahtsid müüa ja osta. Kuna mingil hetkel dagcoini hind langes ja mul oli neid palju, siis uurisin Olegilt, kas ta teab, kuhu need lühikeseks perioodiks paigutada, enne kui hind uuesti tõusma hakkab. Tahtsin hetke kasumlikkuse suurendamiseks ära kasutada. See puudutas tehingute tegemist ja paari kuu jooksul uuesti vahetamist. Siit kogu jama alguse saigi,“ räägib Sandermat.
Ivanov hakkas Sandermati sõnul laenuraha tagastamisega venitama ja keeldus seda seejärel üldse välja maksmast. Ettekäändel, et inimesed, keda Sandermat talle tutvustas, polnud oma lubadusi täitnud.
„Selle reformierakondlase nimi (ei vasta tegelikkusele, Sandermat oli Reformierakonnaga seotud vaid episoodiliselt ega ole hetkel liige – toim) on Madis Sandermat, inimene, kes tegi minuga mitu aastat tagasi palju erinevaid edukaid tehinguid. Pärast tõmbas kaasa inimesed, kes tekitasid mulle ja talle väga suurt materiaalset kahju. See oli kaks ja pool aastat tagasi. Seda raha nad mulle ei tagastanudki, mille ma neile avansina andsin (11 500 eurot) ja Madis peitis end põõsasse, hoolimata sellest, et ta pidi garanteerima mulle nende korralikkuse ja aususe. Tulemusena jäi raha toppama, nii minu kui ka Madise oma, Madis pole ikka veel küsimust lahendanud ja kogu töö temaga seisab,“ teatas Ivanov oma lugejatele ja austajatele.
Sandermati sõnul tegi ta lihtsalt Dagcoinersi grupis postituse, millele reageerisid juhuslikud inimesed, mingit isiklikku huvi tal polnud. „Ma ei ole nendes firmades omanik, juhatuse liige ega kasusaaja. Nüüd ütleb Ivanov, et mina vastutan selle firma soovitamise eest, kust ta 11 500 eurot ei saanud,“ on ta nördinud. „See on väljamõeldud ettekääne. Ta ise on siiani selles grupis admin.“
Sealjuures Sandermati enda ja Ivanovi vahel lepingut ei sõlmitud. „Seda polnud vaja, tavaliselt nii ei tehtud. See oli lühiajaline tehing. Toona tegid paljud temaga tehinguid. Mingil hetkel oli usaldus väga kõrge, oli joonistatud ilus pilt. Aga kui see kõik algas, otsustas ta, et võtab kogu vara endale. Kui ta hakkas inimesi tühjaks tegema, see periood oli lühike, kui kõik on hästi, hästi, hästi ja siis ühtäkki – pauk! Sellest hetkest peale pole keegi temalt enam midagi saanud.“
India kino puhkab
Sandermat näitab oma Facebooki vestlust, kus ta suhtleb Jordaanias elava inimesega, kes kurdab, et saatis Olegile 83 000 USA dollarit.
- Abdullah al-Zayadneh kirjutab, et ta saatis kolm kuud tagasi Oleg Ivanovile dagcoinide eest 83 000 usdt žetoone, kuid sellest ajast peale pole ta saanud ei dagcoine ega makstud raha. „Oleg varastas mu raha ära,“ ütles al-Zayadneh veel mõni aeg tagasi. Foto: Facebook
Selliseid välismaal elavaid dagcoinide kasutajaid, kes pidasid end Oleg Ivanovi tegevuse tõttu kannatanuteks, on rohkem kui üks. Delovõje Vedomosti võttis neist kahega ühendust. „See inimene võttis minult poolteist aastat tagasi dagcoinide ostmise eest 83 000 usdt stablecoini ega tagastanud. Ta üritab end minu eest sotsiaalvõrgustikes varjata,“ räägib jordaanlane Abdullah al-Zayadneh.
Raha tagastamiseks pidi ta enda sõnul ühendust võtma Ivanovi tuttavatega Success Factoryst. „Selleks, et raha tagasi saada, ütles ta mulle, et peame sõlmima lepingu inimesega, kelle peamine tarnija on Taivo,“ räägib Abdullah. Oma raha ei saanud ta tagasi ei salapäraselt Taivolt ega ka Ivanovilt.
Pärast seda, kui DV saatis oma küsimused Oleg Ivanovile, kustutati ajakirjaniku kirjavahetus Abdullah’ga, kuid säilinud on ekraanipilt, mis näitas tema Ivanovi-vastaste pretensioonide olemust.
- Mõned selle vestluse repliigid kustutati, kuid ajakirjanikule jäi alles ekraanipilt. Foto: Facebook
Veelgi huvitavam on lugu, mille räägib Ugandast pärit Amanya Cephas. Tema sõnul oli Oleg Ivanov talle võlgu üle tuhande dollari ja veel suurema summa võlgnes ta teisele Uganda kodanikule.
Ivanov tegutses vahendajana vaidluse lahendamisel Ugandas ja Palestiinas elavate dagcoinide kasutajate vahel. Neist ühe sõnul hoidis Ivanov kinni raha, mis tuli ühelt dagcoini kasutajalt teisele kanda.
„Pöördusin Olegi (Ivanov – toim) poole, et ta mind aitaks, sest ta oli dagcoinide peamine tarnija. Oleg sundis meid sõlmima veel ühe lepingu, kus Reem (dagcoini kasutaja Palestiinast – toim) nagu ütleb, et mulle makstakse ära,“ räägib Cephas.
Tõestuseks demonstreerib ta lepingut, mis on huvitav selle poolest, et Oleg Ivanovi ei figureeri selles üldse. See-eest on üks osapool selles on juba eespool mainitud Taivo Arumets, kes figureeris ka Jordaaniast pärit Abdullah' loos. „See lepingus olev kutt on Olegi partner, Oleg lihtsalt ei tahtnud olla lepingus kirjas, kuid nad on partnerid,“ vastab Amanya Cephas küsimusele, kes see selline on.
- Selles lepingus kinnitab müüja Arumets, et on saanud dagcoini krüptovaluuta eest USDT žetoonide ostjalt 500 000 mündi jagu dagcoine. Samuti garanteerib Arumets täitja Donskoile 50 000 mündi ülekandmise ettemaksuna Amanya Cephasele ja 450 000 dagcoini Ronald Ssuunale. Veel ühes selle lepingu punktis on kirjas, et Amanya Cephaselt 50 000 dagcoini omastanud Reem Mohamed al Najjar lubab täitjal Donskoyl selle summa otse talle üle kanda. Foto: Amanya Cephas
Salapärase Taivo identiteeti tuvastada ei õnnestunudki. Arumetsa allkirja dokumendil samuti pole. Ka teise tehingus osaleja, täitjana tegutseva Pavel Donskoy allkiri puudub.
Kordame veel kord üle: Oleg Ivanov ei figureeri selles lepingus kuidagi. Sellest hoolimata esitas Amanya Cephas pretensioone just talle. Uganda krüptoärimehe kinnitusel jäi lepingus antud lubadus täitmata: Oleg Ivanov, kes hoiab Cephase sõnul kinni dagcoini Palestiina turustaja Reem Mohamed al Najjari raha, on talle võlgu 1250 dollarit, Ronald Ssuunale aga 7500 dollarit. Tema sõnul lubab Ivanov talle juba kaks aastat seda raha tagastada.
Oleg Ivanov lubas Cephase sõnul talle seda teha juba teises krüptovaluutas – dogbossides, millest ajaleht Delovõje Vedomosti üsna hiljuti kirjutas. (
Äripäevas ilmus lugu 14. veebruaril.) Tõepoolest, kirjavahetuses Cephasega ütleb Oleg Ivanov, et ta „püüab“ aidata tal raha tagastada pärast seda, kui dogbossi noteerimine Bitmarti krüptobörsil aset leiab. Esialgu käib jutt noteerimisest 2023. aasta jaanuaris, seejärel veebruaris …
- Nii püüdis Amanya Cephas Oleg Ivanovilt oma raha kätte saada, kuid sai vaid osaliselt ja alles pärast seda, kui ajakirjanik Ivanovi poole pöördus. Foto: Amanya Cephase ja Oleg Ivanovi kirjavahetus
„Me allkirjastasime lepingu, Oleg lubas mõnda aega maksta mulle dogbossides – tema ja ta sõbra loodud krüptorahas. Veebruar lõppes, aga makstud poldud midagi, isegi noteerimist polnud toimunud. Oleg hoiab juba kaks aastat selle daami (Reem – toim) raha enda käes, mida ta hakkab enda sõnul mulle maksma. Kaks aastat ja midagi pole tehtud!“ oli Cephas rahulolematu.
„Minu poole on pöördunud ja pöörduvad endiselt abi saamiseks väga paljud kauplejad, kes paluvad olla nende vahel vahendajaks-käendajaks algatatud ja takerdunud tehingute sooritamiseks. Ma pole oma kuue tööaasta jooksul sellel turul kordagi kedagi petnud,“ kinnitab Oleg Ivanov, kui ajakirjanik palus kommenteerida, miks ta raha tagasi ei anna.
Õnnis on see, kes usub
Veendunud, et Oleg Ivanovilt on võimatu raha kätte saada, kavatses Cephas ta kohtusse kaevata. Sama plaanib teha Madis Sandermat. Ta on kindel, et dagcoini jaoks pole kõik veel kadunud.
Ivanovilt kavatseb ta enda sõnul sisse nõuda vaid selle, mis ta kunagi laenas, ehk 8768 eurot ja 11 760 000 dagcoini, mis tema hinnangul vastab hetkel 140 000 dollarile. Nendele 600 000-le, mis ta enda sõnul oma dagcoinide eest nende väärtuse tipus saada oleks saada võinud, Sandermat ei pretendeeri.
Vahepeal on tal endal tekkinud võlad, üks tema firmadest on likvideerimisel, selle vara pani kohtutäitur hiljuti enampakkumisele, samuti on müügis tema korter.
„Võlad tuleb ära maksta. Kõik ei läinud nii nagu vaja. Mul poleks praegu ühtegi laenu kaelas, kui oleksin oma raha Ivanovi käest kätte saanud,“ on Sandermat veendunud.
Et oma õigust kohtus tõestada, tuleb tal kõvasti tööd teha: Telegrami vestlus, kus dagcoini harta kasutajad varem suhtlesid, on kustutatud. Tema sõnul on kadunud ka osa olulisest teabest, mis puudutas tema suhteid Ivanoviga ja tehinguid dagcoinidega.
Pealegi võttis Ivanov pärast seda, kui sai DV ajakirjanikult küsimused, kohe ühendust küsimustes nimetatud inimestega, lubades neile raha tagastada, kui nad oma ütlustest loobuvad. Ivanov lubas esimese osa võlast Amanya Cephasele üle kanda, kui viimane kinnitab talle kirjalikult, et tal pole tema vastu pretensioone.
- Amanya Cephas teatas ajakirjanikule, et Oleg Ivanov üritas teda veenda pretensioonidest loobuma lootuses, et materjali ei avaldata. Foto: Facebook
Cephas saatiski Ivanovile sellise kirja, paludes ajakirjanikul avaldamisega oodata, kuni ta Ivanoviga asjad ära klaarib. Teise poole lubas Eesti ärimees tagastada järgmisel päeval pärast plaanitud avaldamist. Seda, et tal pole Ivanovi vastu pretensioone, teatas ka Ronald Ssuuna.
Abdullah al-Zayadneh mitte ainult ei saatnud Oleg Ivanovile nõutud kirja, kus ta teatab mis tahes pretensioonide puudumisest tema vastu, vaid kustutas ka kirjavahetuse ajakirjanikuga, mis on aga ekraanitõmmistel säilinud.
- Abdullah, kes varem väitis, et Oleg Ivanov varastas tema raha, loobus pärast ajakirjanduslikku päringut järsku oma väidetest. Foto: Abdullah al-Zayadnehi ja Oleg Ivanovi kirjavahetus
Oleg Ivanovile saadetud küsimused ja saadud vastused
Miks te ei tagasta Madis Sandermatile raha, mis te tema sõnul talle võlgu olete?
Aga miks te otsustasite, et ma olen Madisele raha võlgu? Sest et ta ütles teile nii? Ja sellepärast te juba teatate, et ma olen talle võlgu? Või sellepärast, et see reformierakondlane (ei vasta tõele – toim) ei soostunud kaks ja pool aastat oma kohustusi täitma ning kaks nädalat enne valimisi üritas mind šantažeerida ja mult raha välja pressida, kasutades ära seda, et meie liikumine kogub kiiresti populaarsust? No see on ju naeruväärne, teate ju ise väga hästi, et veel kuu aega tagasi tegin ma ise Madisest Facebooki postituse kõigisse meie ressurssidesse ja esitasin politseisse avalduse šantažeerimise kohta. See reformierakondlane ei suvatsenud minuga isiklikult kohtudagi, ma lisasin postitusele ka meie kirjavahetuse ekraanitõmmised, tutvuge nendega tähelepanelikult ja te saate aru, kes kellele võlgu on.
Kas teil oli mingeid kokkuleppeid Nils Grossbergi ja Success Factoryga?
Ma ei saa küsimusest aru, täpsustage, mida te silmas peate, jälle mingid Madise kuulujutud? Tavapärane koostööpraktika edukalt kasvava äritegevuse tingimustes.
Kas te saite sellest mingit kasu? Millist rolli te mängisite dagcoini levikus?
Teenisin koos oma kauplejatega (ettevõtted, kes võtavad vastu krüptomakseid), ma ei näe selles midagi ebatavalist ega üleloomulikku – see on iga äri jaoks tavapraktika. Ma lõin ja arendasin Eesti suurimat kauplejate ja osalejate kogukonda, kasutades maksevahendina erinevaid krüptovaluutasid (sh dagcoini). See on täiesti seaduslik ja legaalne.
Esitlesite end Facebookis Success Factory tegevuspartnerina. Mida see tähendas?
Täpselt sedasama kui ülejäänud enam kui 600 000 inimest, kellel on dagcoini müntide konto, võrguäris nimetatakse seda kas partneriks või tegevjuhiks või mis tahes muuks Success Factory toodete osaleja ja kasutaja staatuseks.
Kas teil on praegu dagcoiniga seotud projekte ja võlgu?
Muidugi mitte, sest ma ei ole dagcoini ega Success Factory aktsionär ega projektijuht.
Abdullah al-Zayadneh Jordaaniast väidab, et poolteist aastat tagasi võtsite temalt dagcoinide ostmise eest 83 000 usdt ega tagastanud. Mis juhtus ja miks te raha ei tagasta?
Jälle järgmine Madise kuulujutt, mille põhjal te mind valelugudes süüdistate. Lugesin teie küsimust, saatsin täna selle Madise rumaluse ja klatši Abdullah’le nii meilile kui ka WhatsAppi, ta oli väga üllatunud ja teatas mulle, et Madis on peaaegu kuu aega kõigile meie ühistele tuttavatele kirjutanud ja edutult kõik kohad läbi jooksnud, proovides leida minu kohta kompromiteerivaid tõendeid. Sain temalt ka kohe vastused, kus ta kinnitab järgmist:
1) tal pole minu vastu mingeid materiaalseid ega moraalseid pretensioone;
2) tänab abi eest kaks aastat tagasi koroonaviiruse tõttu kinni jäänud raha kättesaamisel (inimene, kellega ta tehingu sõlmis, oleks peaaegu surnud), otsisin ta pärast haiglat üles, korraldasin lepingu allkirjastamise ja raha tagastamise;
3) ta on töötanud minuga edukalt neli aastat, teinud enam kui sada edukat tehingut;
4) Abdullah teavitas mind, et Madis on peaaegu kuu aega kirjutanud kõigile meie ühistele tuttavatele ja edutult ringi jooksnud, püüdes leida kedagi, keda ma olen petnud. Selliseid ei ole, seepärast on minu poole pöördunud ja pöörduvad endiselt abi saamiseks väga paljud kauplejad, kes paluvad olla nende vahel käendajaks algatatud ja takerdunud tehingute lõpetamiseks. Ma pole oma kuue tööaasta jooksul sellel turul kordagi kedagi petnud, olen läbi viinud ja viin endiselt läbi tuhandeid erinevaid krüptotehinguid sadade inimeste jaoks ning teil ei õnnestu kindlasti minu nime diskrediteerida, kui palju te ka ei pingutaks. Lisan ekraanipildid Abdullahi vastustest minu meilile ja WhatsAppi. Kontrollige alati Madise kuulujutte, et hiljem koos temaga kohtus vale ja laimu eest mitte vastutada. Aga oma valede ja laimu eest vastutab ta kindlasti kohtus, politsei soovitas mul tema valede ja väljapressimisega just sinna pöörduda.
Uganda ärimehe Amanya Cephase sõnul võlgnete talle ja Ronald Ssuunale raha, mida te pole kaks aastat tagasi maksnud. Mis juhtus ja miks te neile raha ei tagasta?
Seesama, jälle järjekordne Madise jamps ja klatš, mille põhjal te mind valelugudes süüdistate. Lugesin teie küsimuse läbi, edastasin mõlemale selle Madise järjekordse idiootse kuulujutu täna meilile ja WhatsAppi, nemadki olid väga üllatunud ja mõlemad andsid jälle mulle kohe teada, et Madis on juba peaaegu kuu aega kõigile meie ühistele tuttavatele kirju kirjutanud ja jookseb mööda kõiki kohti ringi, püüdes edutult saada minu kohta kompromiteerivaid tõendeid.
Muidugi sain neilt kohe ka vastused nii meilile kui ka WhatsAppi, kus nad mõlemad kinnitavad järgmist:
1) nende poolt pole minu vastu mingeid materiaalseid ega moraalseid pretensioone;
2) nad tänavad selle eest, et aitasin neil nelja-aastase koostöö jooksul teha sadu edukaid tehinguid ja aitasin neid edukalt lõpule viia;
3) nad on töötanud minuga edukalt nelja aasta vältel, need on eri inimesed eri linnadest ja nad pole kuidagi omavahel seotud;
4) mõlemad andsid mulle teada, et Madis on peaaegu kuu aega kirjutanud kõigile meie ühistele tuttavatele ja jooksnud edutult ringi, püüdes leida kedagi, keda ma olen petnud. Selliseid ei ole, seepärast on minu poole pöördunud ja pöörduvad endiselt abi saamiseks väga paljud erinevad kauplejad, kes paluvad olla nende vahel vahendajaks-käendajaks algatatud ja takerdunud tehingute lõpetamiseks. Ma pole oma kuue tööaasta jooksul sellel turul kordagi kedagi petnud, olen läbi viinud ja viin endiselt läbi tuhandeid erinevaid krüptotehinguid sadade inimeste jaoks ning teil ei õnnestu kindlasti minu nime diskrediteerida, kui palju te ka ei pingutaks.
Cephase sõnul palusite raha tagastada, lubades tal ja veel kahel dagcoini kasutajal leping allkirjastada. See ei sisalda teie nime, sest Cephase sõnul ei tahtnud te seal figureerida. Kas see vastab tegelikkusele ja miks te ei soovinud olla lepingus kirjas?
Madise järjekordne vale (see info ei tulnud Madis Sandermatilt, toimetusel on helitõend – toim). Kui te räägite ühest minu sajast paari aasta tagusest edukalt sooritatud ja lahendatud tehingust, siis just sellepärast mind seal lepingus ei olnudki, et ma viisin kõik osalejad uuesti otse omavahel ühte lepingusse kokku ja määrasin igaühele neist ülekannete järjekorra, nimelt: kes, kuhu, millal ja kui palju üle kannab. Ma ei lubanud Amanyale raha tagastada, ma lubasin aidata tal tehingu lõpule viia, mida ma ka tegin, olen teinud sadu selliseid tehinguid ja need on alati olnud edukad, mistõttu nii palju inimesi minuga siiani ka töötab. Miks ma peaksin oma nime sisse kirjutama, kui ma ei ole tehingus osaleja, vaid tegutsen selle korraldaja või käendajana?
Lisaks lisan ma ekraanitõmmised erinevatest teistest inimestest, kes on mind teavitanud, et Madis üritab meie ühiste tuttavatega raha eest läbi rääkida, et nad mind laimaksid ja minu kohta mingeid vastikusi räägiksid. Aga nad saadavad mulle tema kirju ja teavitavad mind sellest, et ei hakka minu kohta valetama.
Kas teate, kes on Pavel Donskoy ja Taivo Arumets ning millist rolli nad teie osalusega dagcoini-tehingutes mängisid?
Ühed sadadest inimestest, kes minu osalusel või minu abiga välismaal tehinguid tegid, nad ei ela Eestis ega ole meie riigi residendid. Kõik nende osalusega tehingud on juba ammu edukalt lõpule viidud.
Planeerisite dogbossi noteerimist esmalt jaanuaris, seejärel veebruaris. Kuidas edusammud on?
Mis puutub siia dagcoin ja dogboss? Need on täiesti erinevad projektid erineva filosoofia ja erinevate meeskondadega. Dogbossi noteerimine Latokeni krüptobörsil läks suurepäraselt, Bitmartis noteerimine toimus samuti just hiljuti ja kauplemine kogub edukalt hoogu.
Seotud lood
Krüptoärimehe ja algaja poliitiku Oleg Ivanovi salaühistu lubab investoritele fantastilist tootlust kohati firmadest, millel äritegevus puudub ning julgustab astuma uue krüptoraha omanikke sekka. Lubatakse ka koostööd riigi suurima hoiu-laenuühistuga.
Kohati tundub, et inimesed liitusid Oleg Ivanovi salaühistuga, sest nad tahavad võidelda Eesti riigi vastu, rääkis hommikuprogrammis sõsarlehe Delovõje Vedomosti ajakirjanik Olesja Lagašina.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.