Lisaks majanduslikule ebakindlusele räsivad Eestis investeeringuid ka kõrged intressid. Kui keskpanga rahapoliitiline osa ehk euribor on arusaadav, siis riigirisk on midagi, millega oleks keskpangal võimalus tegeleda hoopis teisel viisil.
- Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ega Eesti Panga president Madis Müller ei usu, et Eesti riigi võlakirjade intressidega oleks midagi seesugust lahti, et keskpangad sellega tegelema peaksid. Sellel selgitusel on kriitikuid. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix
Ilmestame olukorda ettevõttega Baltic Horizon Fund. Ärikinnisvarafondi viimane võlakirjaemissioon päädis 8protsendilise intressimääraga, millele lisandub veel 3 kuu euribor. Selles 8 protsendis on kokku liidetud ettevõtte risk ja riigirisk.
Eesti riigiriski hinnatakse praegu sama kõrgeks kui näiteks Hispaanial. Kui Lõuna-Euroopas on intress kõrge sellepärast, et seal on tehtud halbu majanduslikke otsuseid, siis meil on kõrge, sest meil on kuri naaber. See on ebaõiglane, resümeeris Luminori majandusanalüütik Lenno Uusküla.
Teoreetiliselt võiks meie riigiriski ka madalamaks saada, kui Euroopa Keskpank seda sooviks.
Seotud lood
Värske valitsuse püüe soove ja maksutulu kokku viia on tervitatav, aga planeeritavate maksumuudatuste mõju hindamine on jäänud napiks, tõdes Eesti Panga president Madis Müller Äripäevale antud pikemas intervjuus.
Nii kurb, kui see ka pole, on vaja luua uus Eesti lugu, mis toob meid riigina maailmakaardile tagasi, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Pank: nüüd on hilja, põlevale majale kindlustust osta ei saa
Pöörase hooga kerkinud intress kasvatab Tallinna börsi ettevõtete kulusid ja võib sulatada järgmise aasta kasumit ja dividende. Mõni firma on osanud varitsevat ohtu ette näha ja riskid maandanud, mõni teine magas õige aja maha.
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.