Lenno Uusküla: Eestiga on seotud uus riigirisk

Uuel valitsusel väljakutsetest puudu ei tule, 2022. ja 2023. aastat saadavad mitmikkriisi katsumused. Eelmisel aastal langes majandus 2021. aasta lõpu tipuga võrreldes üle 4 protsendi ja sel aastal on vaja ainuüksi eelmise aasta taseme hoidmiseks kasvada 4 protsenti. Ka siis oleme oma eelnevast kasvutrajektoorist maas 6–8 protsendi jagu. Kui seda paari lähema aastaga tagasi ei tee, siis võib see jääda saatma Eesti majandust aastakümneteks.

Millele tähelepanu pöörata?

Esiteks on Eestiga seotud uus riigirisk, mis väljendub kõige selgemini kõrgemates intressimäärades, mida maksab Eesti riik oma võlakirjade eest ja mida maksavad ka ettevõtted end finantseerides. See suurendab Eesti ettevõtete kulusid ja pidurdab uute ettevõtete siia saabumist.

Euroopa Keskpanga hinnangul on Eesti kümneaastase võlakirja intress praegu 1,5 protsendipunkti kõrgem kui Saksamaa sama pikal võlakirjal ehk Saksamaa 2,37 asemel maksame meie 3,83 protsenti. Ka Hispaania ja Portugal maksavad Eestist vähem, umbes 3,3–3,4 protsenti. Pole ühtki majanduslikku põhjust, miks meie peaksime oma laenude eest neist rohkem maksma.

Lisaks on tunda investorite distantseerumist ning samuti suurte turismifirmade pelgust külalisi siia tuua. Nii kurb, kui see ka pole, on vaja luua uus Eesti lugu, mis toob meid tavapärase riigina maailmakaardile tagasi.