Viis, kuidas valitsus tegi võimalikuks omavalitsustelt ja ettevõtetelt hanketingimustega eksimise korral kümnendiku eurotoetusest tagasi nõuda, riivab õiguskindlust ega ole põhiseadusega kooskõlas, otsustas riigikohus.
- Tondi kooli ehitushankel tuvastatud formaalne rikkumine läks linnale 650 000 eurot maksma. Uue kohtuotsuse valguses õnnestub linnal ehk poole väiksema summaga pääseda. Foto: Liis Treimann
Täna avaldatud otsuses teatas riigikohus, et valitsuse määrus, mis võimaldas 2014.–2020. aasta struktuuritoetustest hüvitavate kulude tagasiulatuvat tagasinõudmist, on vastuolus põhiseadusega, sest see tegi takkajärgi rangemaks reeglid nii toetustele, mis olid juba läbi viidud, kui ka neile, mille kohta otsus oli tehtud enne määruse vastuvõtmist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Väide, et euroraha järelevalve ja kontrolli süsteemis on midagi kardinaalselt valesti, ei vasta tõele, kirjutab Riigi Tugiteenuste Keskuse hangete kontrollüksuse juht Kersti Kukk.
Sellal kui lõviosa Euroopast üritab euroraha maksimaalselt enda huvides tööle panna, käib Eestis juriidiline vennatapp, kirjutab advokaadibüroo Nove advokaat ja endine riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Mart Parind.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.