Tööinspektsioonini on jõudnud mitu juhtumit, kus tööandja on noorte tööle võtmisel eksinud ja alaealised isegi ohtu seadnud, seda nii kohvikutöös kui ka vetelpäästjatena.
- Foto on illustratiivne. Foto: Andras Kralla
Lapsed ja noored on juba mõnda aega suvisel tööturul toimetanud, mistõttu vaatas
Personaliuudiste portaal üle, millega tuleb alaealist tööle võttes arvestada ja kuidas on tööandjad seaduste vastu eksinud.
2022. aasta suvel teatati tööinspektsioonile tööandjast, kes peab kohvikut, kuhu võetakse tööle eelistatult noori, alaealisi tüdrukuid. Tööandjale ette teatamata kontrollil ilmnes, et tööle oli võetud kolm last vanuses 11–12 aastat. Laste tööülesanneteks oli piletite ja toidu müümine. Tööandja lastega töölepinguid sõlminud ei olnud. Ühtlasi ei olnud tööandja registreerinud alaealisi töötajaid töötamise registrisse.
Üks juhtum puudutab alaealised vetelpäästjad. Tööinspektsioonile laekus murelikult lapsevanemalt teade selle kohta, et tema 16aastane laps töötab tema nõusolekuta mängumaal, kus ta valvab basseini ääres lapsi. Väidetavalt töötavat alaealisi seal rohkem ning ta arvas, et alaealised töötavad ilma töölepinguteta.
Selgus, et tööandja oli rakendanud alaealisi tööle, mis ei olnud nende jaoks ohutu. Tööinspektorid tuvastasid, et vähemalt kaks alaealist tegid tööd, mis võib ületada alaealise kehalisi või vaimseid võimeid ning sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu.
Millised reeglid kehtivad alaealisi tööle võttes ja kuidas on juhtumite eest tööandjaid karistatud, seda saate täpsemalt lugeda portaalist
Personaliuudised.ee.
Seotud lood
Kaubandusettevõtted leiavad suvise tööjõu sageli oma töötajate laste seast,
kirjutab kaubandus.ee. Meta Platforms peab hakkama raha kulutama kas Euroliidu megatrahvi maksmisele või andmebaaside muutmisele – ja investor peab kasumi vähenemisega arvestama ning kõik selle kinni maksma.
Tööandjad: head erandid, aga suur pilt on halb
Möödunud suvel tekitas suurt segadust siseministri määrus, mille järgi oleks pidanud Eesti idufirmasse tööle saabuv välismaalane näitama ette palka 1200 eurot ja pere kaasa võttes oleks summale tulnud veel kordades lisa. Nüüd said määrusesse kirja oluliselt väiksemad numbrid.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”