Maksuvõlglaste TOP 100: kõrbevad idufirmad tõmbavad teisi kaasa

Mai lõpus teatas raskustest ja koondamisest rattatootja Ampler Bikes. Kui toona oli ettevõtte maksuvõlg 130 000 euro ringis, siis augusti seisuga juba 359 464 eurot.

Mais anti sisse ka avaldus Ampler Bikesi saneerimiseks. Firma suurosanik Kristjan Maruste ütleb nüüd, et enamik vajalikest sammudest saneerimiseks on tehtud. Ta lisas, et kuna saneerimine on seadusega kindlaks määratud protsess, siis seda ei saa tagant kiirustada.

Veel suurem võlg on aga Maruste teisel firmal, tõukerattaid intrenetti ühendaval Comodule'il. Ettevõtte maksuvõlg ulatub 484 686 euroni. Maruste märkis, et maksuvõla ajatamisega ollakse maksuametiga suhtluses.

Mai lõpus oli Comodule maksuvõlg 315 000 eurot. Vahepeal see kahenes, kuid juulis kerkis see korra isegi 562 000euroseks.

Maruste tõdes, et rattaturg on sel aastal kahanenud tulenevalt eelneva kahe koroona-aasta plahvatuslikest müükidest. Ent tulevik paistab talle helgem.

"2024. aastal näeme kogu valdkonda taastumas. Keskmises ja pikas perspektiivis näeme valdkonnal tohutut kasvu ja turul väga suuri võimalusi. Euroopas näiteks ei ole kunagi varem ehitatud aastas nii palju jalgrattateid kui tänavu," lausus ta.

Maruste ütles, et firma teeb kõvasti tööd, et kõik kohustused täita ja võimalikult ruttu võlavabaks saada.

Maksuvõlaga ettevõtete hulgast leiab ka programmeerimisega tegeleva Codelab OÜ, mille maksuvõlg on augusti seisuga 95 932 eurot. Ettevõtte omanik Jüri Pruulmann rääkis, et juba aasta tagasi hakkasid kliendid firmale võlgu jääma ja seda isegi teiselt poolt maakera. Näiteks Brasiiliast jäid kaks ettevõtet võlgu, Nigeerias pani üks klient pärast kuuajast tegutsemist lihtsalt uksed kinni. Kuid kõige suurem võlgnik tekkis ikkagi kodumaal.

Pruulmanni sõnul on neil mitu klienti start-up'id, kes ei ole oma teenusega jõudnud olukorda, kus nad oleksid iseseisvad, ja sõltuvad seetõttu investorite rahast. Kuid investorid ei ole praeguses majandusolukorras piisavalt raha idufirmadele peale andud.

"See on igapäevane võitlus," tõdes Pruulmann.

Ta lisas, et on nii optimist kui ka pessimist korraga ning kindlustunnet, et homme on kõik hästi, praegu pole. "Loodan parimat, aga valmistun halvimaks," sõnas ta ettevõtte tuleviku kohta.

Pruulmann ütles, et maksuvõlaga võrreldes on kliendid neile isegi kolm korda rohkem võlgu.

Äripäev kirjutas möödunud nädalal ka tarkvaraettevõtetest Caretime OÜ ja Visioncraft OÜ, kes teatasid töötukassale kokku 31 töötaja koondamiskavatsusest. Ettevõtetel on mõlemal üleval ka maksuvõlg: Caretime OÜ-l on see 37 035, Visioncraftil oluliselt suurem – 185 184 eurot.

Mõlema ettevõtte juhatuse liige Gunnar Obolenski sõnas toona, et raha hind on läinud kallimaks, projektid on lõpetatud, neid lükatakse edasi või ei käivitatagi. "Kui oled suur IT-ettevõte ja vajad suuri projekte, siis neid suuri projekte pole. Väikesed parandamised ja korrigeerimised ei hoia suurt firmat üleval."

Obolenski sõnul töötavad Caretime ja Visioncraft paljuski välispartneritega. Mõlema ettevõtte müügitulu oli mullu kokku 3,5 miljonit eurot. Kogu tulu tuli Hollandist. Mingid väiksemad projektid veel jäävad, kuid klientide ebakindlust mõjutab majanduse olukord, selgitas ta.

Mai lõpus kirjutas Äripäev, et peamiselt Rootsi, kuid ka Tallinna büroohoonetele ja Kumule klaasfassaade valmistanud ja paigaldanud ettevõte Metus-EST esitas kohtule avalduse pankrotti minemiseks.

Juuli alguse seisuga on firma ka pankrotti läinud, praeguseks on Metus-ESTi maksuvõlg 419 757 eurot ja selle summaga on ettevõte maksuvõlglaste TOPis teisel kohal. Võlg hakkas firmal kerkima juba möödunud aasta septembrist.

"2022. majandusaasta oli ettevõttele kahjumlik,“ tõdes ettevõtte juht ja üks omanikest Andres Simuland mai lõpus Äripäevale. Ta ütles, et ettevõtte finantsseisund ja käibeprognoos teiseks poolaastaks viitavad sellele, et ettevõtte maksevõimekus kuust kuusse on vähenev ja peatselt oleks tegemist püsiva maksejõuetusega.

Juunis teatas kümne inimese koondamisest Tamaisto Prefab OÜ, mis toodab betoonist ehitustooteid. Firma maksuvõlg on 131 291 eurot.

Juunis läks pankrotti 95 047eurose võlaga ehituse peatöövõtja Pro Ehitus OÜ. Veel aasta tagasi pakkus ettevõte tööd kümnele inimesele. Muid võlgu on firmal 86 000 euro jagu. Ettevõtte omanik ja juhatuse liige Reijo Ruus ei soovinud toona pankroti tagamaid Äripäevale täpsustada.

Jõgeva lähedal puitmaju tootnud firmal Puumajatehase OÜ on maksuvõlg 134 656 eurot. Ettevõte pani tootmisliinid lõplikult kinni, koondas töötajad ja andis sisse pankrotiavalduse. "Ei ole lihtsalt uusi tellimusi," tõdes Puumajatehase juht Andres Poom Äripäevale.

Poom ei näe mingeid märke nõudluse taastumisest ja ta usub, et pankrotte tuleb puitmajade sektoris veel. “Ma väga optimistlik küll ei ole. Ma arvan, et pigem on see võib-olla alles (pankrottide – toim) algus, siin tuleb neid veel,” rääkis Poom. Ettevõttel on praegu ka teisi võlgu 4537 euro jagu. Firma pankrot ei ole veel välja kuulutatud.

Maksuvõlaga on ka Tallinnas ja Harjumaal koroona vastu vaktsineerimisega tegelenud Eldred OÜ. Firma maksuvõlg hakkas kasvama möödunud aasta lõpust ja ulatub praegu 163 803 euroni.

Veel tunamullu polnud raskustest märkigi – ettevõtte käive tõusis enam kui kolm korda ja firma maksis magusat dividendigi.

Meditsiinivaldkonna ettevõte Eldred omaniku Erik Vellerammi sõnul on pankroti põhjuseid mitu. Ta rääkis, et ettevõte ei suutnud äritegevusi plaanipäraselt realiseerida.

Aasta alguses pankrotiavalduse sisse andnud töötervishoiu idufirmal Medihub on 63 012eurone maksuvõlg. Firmal on maksuvõlg samal tasemel püsinud alates märtsist.

“Kui raha ei ole, siis raha ei ole ja siis ei saa ka teenuseid osutada," ütles toona Medihubi juht ja suuromanik Helary Lainjärv Äripäevale. Medihubile sai tema sõnul saatuslikuks, et ettevõte ei olnud veel kiire kasvu taustal suutnud kasumisse jõuda. Kuna aga raha on kallimaks läinud ja investorid ettevaatlikumaks muutnud, on kahjumit teenivatel kasvuettevõtetel praegu väga keeruline raha kaasata, rääkis Lainjärv.