USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) paneb krüptobörsidele päitsed pähe. Tõenäoliselt päädib ristiretk krüptovarade otsesema piiramisega.
- Krüptokogukond süüdistab väärtpaberi- ja börsikomisjoni kokkumängus traditsioonilise pangandusega. Foto: AFP/Scanpix
USA väärtpaberi- ja börsikomisjon, paremini tuntud oma ingliskeelsete initsiaalidega SEC, käib kohut suurte krüptobörside Coinbase’i ja Binance’iga. SEC nõuab, et börsid lõpetaksid kauplemise kõigi krüptovaradega peale bitcoini.
SECi juht Gary Gensler ütleb, et kõik varad peale bitcoini on ameti silmis väärtpaberid, mistõttu on nendega kauplemine keelatud, kuivõrd ei Coinbase ega Binance pole väärtpaberibörsidena USAs registreeritud. Bitcoin olevat seevastu klassifitseeritav toormena ja langeks seekaudu hoopis toormefutuuride kauplemise komisjoni ehk CFTC haldusalasse.
USA Kongressis ringleb paar seaduseelnõu, mis peaksid seda pilti justkui selgemaks tegema, kuid Gensler ütleb, et seda pole vaja – olemasolev väärtpaberite regulatsioon on piisav ning krüptoettevõtted ei taha seda lihtsalt järgida.
80 aastat vana regulatsioon
“Väärtpaberite, eriti investeerimislepingute regulatsioon pärineb 80 aasta tagusest ajast. Sisulisest on 1930-40ndad need aastad, kui pandi paika väga suur osa põhimõtteid ja reegleid, millele täna kohtupraktikas viidatakse,” selgitas Äripäevale Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.
Seotud lood
Täna sõlmitud kokkuleppe kohaselt omandab rahvusvahelist ettevõtet Tickmill omav Eesti miljonär Ingmar Mattus 51 protsenti krüptokauplemisplatvormi Change aktsiatest.
Jäljed viivad Põhja-Koreasse
Eestis paiknev krüptoettevõte CoinsPaid on langenud häkkerite ohvriks – ründajad varastasid kümneid miljoneid dollareid. Ettevõte ei välista, et rünnaku põhjuseks oli nende Ukraina-meelne hoiak – jäljed viivad Põhja-Koreasse, mis on üks Venemaa väheseid järelejäänud liitlasi.
Kohus jättis reedese otsusega nn krüptomiljonäride Sergei Potapenko ja Ivan Turõgini kinnipidamise jõusse, kuigi riigikohus oli leidnud, et on õiguslikku alust kaaluda kinnipidamise asendamist elektroonilise jälgimisega.
Võime näha bitcoinil viie kuni kümne aasta perspektiivis miljonidollarilist hinda, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis krüptoekspert Asse Sauga.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”