Nädala lood: Kallase skandaal ja tasuta ehitavad illegaalid

Nädala jooksul arenes Kaja Kallase abikaasa Arvo Halliku äritegevuse ümber skandaal, kus peaminister pidi korduvalt selgitama avalikkusele, mida ta teab oma abikaasa äritegevusest Venemaal ja kuidas Kallas suhtub ettevõtete tegutsemisse Venemaal laiemalt.

Neljapäeval valitsuse pressikonverentsil ütles Kallas, et tal "puudub igasugune detailne ülevaade" oma abikaasa äritegevusest.

"Kui käive on Eestis, maksud Eestis, autod registreeritud Eestisse, isegi kütust ostetakse ainult Eestis, siis see pole ettevõtte jaoks Venemaal tegutsemine," selgitas Kallas. "Kuid jah, see paistab pahasti välja ja seetõttu septembrist Stark Logistics ka Metaprindi teenindamise lõpetab," lisas ta. Just Stark Logisticsis on Arvo Hallikul osalus.

Kaja Kallase skandaalile jagasid kommentaare ka president Kersti Kaljulaid, Reformierakonna endine liige ja kaitseminister Jaak Jõerüüt, suhtekorraldaja Aune Past ning ettevõtja ja investor Lev Dolgatsjov.

Avalikkuse ja meedia eest pikalt varjul olnud Arvo Hallik teatas lõpuks reedel, et müüb kõik Stark Logisticsi aktsiad ja taandub. "Ma vabandan tekkinud olukorra pärast ning kahju pärast, mida see on toonud minu abikaasale. Kinnitan, et minu abikaasa ei olnud minu äritegevusega kursis. Oleme sel nädalal meediakajastuste valguses seda kõike arutanud ja tema hinnang sellele on olnud selge – mistahes asjaolud ei õigusta nende vedude tegemist. Aga vedude lõpetamine ei ole minu jaoks enam piisav samm. Ma ei saa võtta vastutust oma kliendi ja äripartneri eest nagu mistahes ettevõte ei tea kõike oma kliendi kohta. Nendes oludes on parem, kui loobun Stark Logisticsi osalusest ja ettevõtte töös osalemisest täielikult," selgitas Allik.

Äripäev vahendas sel nädalal ka ehitusturu lugu: Tallinna kesklinnas ehitasid illegaalid, tuleb välja, et tasuta.

Mitu kuud saamata jäänud palk kokku 8505 eurot, sotsiaalsete garantiide puudumine, väljasaatmise oht ja katsed saada õigust tegelikult tööandjalt viisid usbekk Farhodžon Alijevi esmalt juristi juurde, seejärel töövaidluskomisjoni.

Mees, keda ta pidas oma tööandjaks, väidab, et tal pole sellega mingit pistmist, kuigi mitu inimest kinnitab vastupidist. Kannatanuid võib olla aga palju rohkem.

Globaalsele majandusolukorrale viidates teatas Eesti üks suuremaid tehnoloogiasektori idufirmasid Veriff, et koondab 101 töötajat ülge kogu grupi. See moodustab viiendiku kõigist töötajatest.

"Kõrged intressimäärad mõjutavad tehnoloogiaettevõtete kasvu ja see mõjutab ka meie äri. Meie tänaste klientide kasvutempo on võrreldes varasemaga aeglustunud ja ka uute klientide mahtude kasvatamine võtab kauem aega," selgita Veriffi asutaja ja juht Kaarel Kotkas.

Koondamise jõustudes jääb Veriffi 380 töötajat üle maailma. See on Veriffil tänavu juba teine koondamine. Veebruaris koondas ettevõte 12 protsenti ehk 66 inimest oma tiimidest üle maailma, toona peamiselt Eestist.

Lugejate tähelepanu püüdis sel nädalal ka uudis euriborist. Swedbanki värske majandusprognoosi järgi peaks laenuvõtjate murelaps euribor saavutama õige pea oma tipu, et siis sealt mõnevõrra alla tulla, teisalt kipub majanduse üldine taastumine pigem venima.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul peaks kolme kuu euribor aasta lõpuks tõusma 4%ni, kuue kuu euribor veidi üle selle. Kui intressimäärad hakkavad langema, kukub ka euribor, ent Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik nentis, et nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal tasuks laenuvõtjal arvestada, et euribor jääb siiski 3-4% vahele. Praegu jääb kuue kuu euribor veidi alla 4%.

Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar ütles Äripäeva raadios, et praegu näib euribor jäävat 4% juurde ja sellisel tasemel on see järgmise aasta alguseni.

Seejärel võib Raudsaare sõnul näha väikest alanemist ja 2025. aasta lõpuks võib see jõuda umbes 3% juurde. Samas tuleb laenuvõtjal arvestada, et pikaajalises vaates jääb euribor 2-3% juurde.

Investorkond leidis enda jaoks huvitavat Rootsis toimuva kohta, kui Äripäev kirjutas, et Rootsi kroon on langenud rekordiliselt madalale ja pakub börsiinvestoritele häid võimalusi rikastumiseks, aga ka Rootsist toodavad autod on kõvasti soodsamalt saadaval.

Rootsi kroon on võrreldes euroga langenud ajalooliselt madalale tasemele. Ühe euro eest saab keskpanga kursi järgi 11,94 Rootsi krooni. Viimati oli kroon euro suhtes nii nõrk eelmise finantskriisi ajal, kui tipphetkel sai euro eest 11,7 krooni. Viimase 20 aasta keskmine on olnud aga 9,6 krooni euro kohta.

Rekordiliselt odav kroon pakub eestlastele võimalusi tugeva euroga soodsaid tehinguid teha. Näiteks Volvo hind võib Eestis müüdavatest erineda pea 10 000 eurot, kuid tuleb arvestada ka lisanduvate kuludega. Väiksema vaevaga saab aga investor odavast kroonist kasu sealseid aktsiaid ostes. Lisaks saab odavast kroonist kasu lihtsalt Rootsi reisides.

Oma investorielamust jagas sel nädalal ka investor Toomas. Pärast viit aastat Crowdestate'is toimetamist deklareeris ta õnnelikult: miinusesse lõppkokkuvõttes ei jäänud. Teisalt pole liigseks rõõmustamiseks põhjust, sest tootlust õieti samuti ei tulnud.

Investor Toomase elamust saab pikemalt lugeda kommentaaris "Hea, et minema sain! Miinust ei tulnud, aga õppetunde kogunes küll".