Valitsuse kavandatava automaksu eesmärk näib ajas muutuvat ning mõistlikke, läbimõeldud ja realistlikke meetmeid, mis aitavad keskkonda säästa, automaksu puhul ei paista, ütles kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman.
Tööstus-kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman näeb valitsuse kavandatavas automaksus vigu. Foto: Liis Treimann
Luman rääkis laupäeval ärihooaja avamise kõnes, et kui automaksu eesmärk oleks vähendada keskonnale tekkivat jalajälge, siis tuleks vähendada ühest küljest CO2-heidet, aga ka sõidukite keskmist vanust. Ta ei jätaks tähelepanuta ka elektrisõidukite keskkonnajalajälge.
Iga uue maksu kehtestamisel peab olema üheselt selge, miks seda tehakse. Automaksu puhul oleks selle ainsaks õigustuseks sihtotstarbelisus ehk riigieelarvesse laekuva lisaraha suunamine teede ehitusse ja korrashoidu, kirjutab TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens.
Ettevõtted tunnevad Eestis elektriautode vastu eraisikutest palju suuremat huvi, kuna paljud firmad ja kontsernid on endale roheeesmärgid sedanud, rääkis Volkswageni maaletooja Moller Baltic Impordi Eesti piirkonna müügijuht Kristjan Salak.
Kuigi tähelepanu all oleva automaksu osas valitseb segadus, siis vanametalli kokkuostja Kuusakoski täheldab sel aastal tavapärasest suuremat huvi romude müümise vastu.
Euroopa Liit vajab kasvava maksusegaduse ja eri börside asemel lihtsat keskset keskkonnamaksu, mida riigi sees saab valdkondade vahel koefitsiendiga sobitada, kirjutab Tallink Grupi juht Paavo Nõgene.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”