Globaalne briifing: selle nädala suured teemad, mida pead teadma

Uus-vana sõda Euroopa piiril. Aserbaidžaan tungis pärast pikka blokaadi Mägi-Karabahhi. Sõda, mille juured peituvad aastakümnetetaguses konfliktis, on paisanud geopoliitilisse vastasseisu ka Türgi ja Venemaa. Moskva on olnud Armeenia ajalooline liitlane, ehkki selliste sõprade puhul pole vaenlasi vajagi — venelased on müünud relvi ka aseritele. Türklased on seevastu aseritega hõimuvennad ning on toetanud Bakuu ambitsiooni Mägi-Karabahh tagasi võtta.

Selgelt üle mängitud Mägi-Karabahh kapituleerus pärast kaht päeva. Prantsuse tipp-poliitikute sõnul on olnud euroliit silmakirjalikult tagasihoidlik oma hukkamõistus, sest Aserbaidžaan on tõusnud oluliseks energiapartneriks.

Von der Leyen Lampedusal. Euroopa Komisjoni president külastas Lampedusa saart, et näidata solidaarsust Itaaliaga, mis on langenud tõsise migratsioonisurve alla. Ühisel pressikonverentsil tõdes peaminister Giorgia Meloni, et migratsioon vajab liiduülest lahendust. Sel aastal on tulnud üle Vahemere juba rohkem kui 125 000 migranti.

Saksamaa on teatanud, et ei võta Itaaliast rohkem põgenikke vastu ning sel nädalal ütles Austria peaminister, et kehtestab piiril Shengeni viisaruumist hoolimata passikontrolli.

Saksamaa tahab tööstust doteeerida. Saksa võimukoalitsiooni kuuluvad rohelised kutsuvad taas üles elektritarbimist doteerima, sest Saksa tööstusele on elekter kolm korda kallim kui ameeriklastele ning vähemalt topelt sellest, mida maksavad poolakad-prantslased. Majandusminister Robert Habecki sõnul viib praegune olukord tööstuse lahkumiseni.

Ukraina sõja tõttu on Euroopa Liidu riikidel veel aasta lõpuni õigus oma majandust nõnda doteerida, ent ka sellest hoolimata pole Berliinil koomale tõmmatud eelarves ruumi sadadesse miljarditesse ulatuvaks toetusskeemiks.

Puhastus Hiina valitsusaparaadis. Hiina kaitseminister Li Shangfu on järjekordne ohver Pekingi võimuladviku maadejagamises. Enne teda kadus suvel orbiidilt välisminister Qin Gang. Lisaks on saanud ametist priiks kaks raketivägede kindralit. Hiina riigipea Xi Jinping on viimastel aastatel üha jõulisemalt haaranud komparteis võimu, vangistades seejuures oma poliitilisi konkurente. Enamasti hõlmavad skandaalid süüdistusi korruptsioonis.

Gaasilahendus Austraalias. Chevroni LNG-tööstuses, millest sõltub hinnanguliselt 7 protsenti globaalsest pakkumisest, leidsid tööandjad ja töövõitjad üksmeele, tänu millele lõppes sealne streik. Töötajad alustasid streiki juba ülemöödunud nädalal, sest nõudsid palgatõusu, mida USA kapitalil töötav ettevõte polnud valmis pakkuma.

USAs terendab järjekordne valitsemiskriis. Juhul kui vabariiklased omakeskis kokkulepet ei leia, läheb föderaalvalitsus septembri lõpus lukku. Kokkulepe on vabariiklaste taga, sest neil on esindajatekojas enamus. Partei kõige äärmuslikumad liikmed näevad selles aga võimalust demokraatidele “ära panna”. Seni on suutnud rahvasaadikud viimasel minutil alati kokku leppida.