Välisluureameti värske aastaraamatu hinnangul toidab Vene majanduskasvu üksnes sõda. Mida kauem selle süstla otsas istutakse, seda raskem on hilisem võõrutus.
- Kaitseminister Sergei Šoigu on õnnelik mastaapse mürsutootmise üle, ent suurt muud peale sõjaks tarviliku Vene majandus enam ei toodagi. Foto: AP/Scanpix
Vene riigi suurim kuluartikkel on sõda: eelarve järgi 10 triljonit rubla ehk umbes 100 miljardit eurot. Olgugi et ühiskondliku kokkuleppe järgi ei pidanuks “sõjaline erioperatsioon” tavalist inimest mõjutama, stagneeruvad seejuures tervishoid ja haridus. Liiati usub Venemaa, et suudab koguda tänavu eelarvetulu veerandi võrra rohkem kui enne sõda.
“Suure tõenäosusega sellised optimistlikud eelarvetulude ootused ei täitu ning kärpekohti hakatakse otsima eeskätt mujalt kui militaarkulutuste poolelt,” sedastab tänavune välisluureameti aastaraamat. Ameti väiteil langeb eriti suur koorem n-ö regioonidele, mis peavad leidma raha nii mobiliseeritute sõjavarustuseks kui ka hukkunute omaste toetamiseks.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”