Läänemeri kuulub NATO-le. Lisaks: Poola saab raha, Trump rühib võidu suunas ja Euroopa põllumehed ei jäta jonni.
- Rootsi kuulumine NATO allianssi tähendab ka kohustust kaitsta teisi liikmesriike. Rootslased pole olnud sõjas üle kahe sajandi. Foto: AFP/Scanpix
No component for type: contentPartUpdated
Kolmepäevasest sõjast on saanud kolmeaastane sõda. Maikuus terendab Venemaa suuremahulisem pealetung, hoiatab Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi. Eurooplased annavad küll relvi, aga mitte piisavalt, sest ei suuda. USA annab ka relvi, aga samuti mitte piisavalt – rauda ja moona on küll, aga poliitilist kokkulepet mitte.
Euroopa Liit ja USA teatasid möödunud nädalal mõlemad suurest sanktsioonipaketist, ent on selge, et sõja põhiküsimused pannakse paika lahinguväljal.
Senikaua, kuni pole kindlalt perspektiivi, et relvad tulevad, ei hakka Ukraina oma noori mehi mobiliseerima. Igaüks, kes tunneb Eesti rahvastikupüramiidi, teab, et samasuguse kujuga on see ka mujal Ida-Euroopas – nooremat põlvkonda ei ole piisavalt, et seda lihtsalt hakklihamasinasse saata.
Samal ajal NATO paisub ning valmistub külma sõja järgse aja suurimaks õppuseks.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida siit:
www.aripaev.ee/uudiskirjad Seotud lood
Ungari parlament ratifitseeris pärast 21 kuud Rootsi taotluse saada Põhja-Atlandi alliansi liikmeks.
Kahe aasta eest alustas Eesti kiirrelvastumist, et olla valmis sõjaks aastal 2024. Kaitsepoliitika ajajad usuvad, et paremini valmis olla ei saaks.
Peaminister tahab eelmise valitsuse raudse luuaga minema pühkida, kuid kriitikute arvates läheb ta sellega üle piiri.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.