WHO liikmesriigid ei suuda järgmise COVIDi-taolise pandeemia ohtu käsitleva üleilmse lepingu tingimuste suhtes kuidagi üksmeelele jõuda.
- Viimase pandeemia ajal tuli maske nii erakorralisel viisil tellida, et poliitikutel avanes võimalus foto jaoks esineda. Kas järgmiseks korraks oleme rohkem valmis? Foto: Liis Treimann
Märtsis tulid 194 riigi ametnikud kokku, et panna paika üleilmne tegevuskava „haigus X-ks“ nimetatava ohu realiseerumise puhuks.
See pahaendeline koodnimetus viitab praegu veel tundmatule tõvele, mis räsib ükskord maailma samamoodi nagu COVID-19 – või vahest veelgi hullemini.
Selline oht on praeguseks sundinud riikide esindajad juba üheksal korral läbirääkimistelaua taha, et arutada maailma esimese pandeemialepingu teksti, mis tuleb paika saada enne Maailma Terviseorganisatsiooni maikuus toimuvat iga-aastast assambleed.
See kokkulepe peaks aitama valitsustel, asutustel ja elanikkonnal vältida COVIDi kriisis tehtud vigu – selleni jõudmine kulgeb aga üle kivide ja kändude.
Veebi vahendusel ja Genfis kohapeal toimunud kõnelustel on väikese ning keskmise sissetulekuga riigid avaldanud rikastele riikidele ja ravimitootjatele survet olla elupäästvate tervishoiuressursside jagamisel senisest märksa heldemad.
Mõned USA ja teiste riikide konservatiivid leiavad, et lepinguga on juba praegu liiga kaugele mindud. Pärast seda, kui seni viimane kõneluste voor 28. märtsil kokkulepet saavutamata lõppes, kuulutas Fox News oma uudisloo pealkirjas: „Haigus X: kriitikute hinnangul müüb Bideni valitsus USA suveräänsuse WHO lepinguga lihtsalt maha“.
Toimetaja märkus: vältimaks kogu maailma täielikku lukkupanemist järgmise pandeemia vallapääsemisel on vaja ühist lähenemist ja koordineerimist. Paraku on praegu sellele vastu nii arengumaad kui konservatiivid, ravimitööstus kui Trumpi presidendiks valimise korral tõenäoliselt ka USA.
Seotud lood
Kiirsuhtluse platvorm Telegram peab plaani minna börsile, kuid sellega käib kaasas surve vabaneda kriminaalsetest kasutajatest.
Hiigelinvesteeringutele ja kasvavale konkurentsile vaatamata on rongisõit endiselt aeglasem ja kallim kui lendamine.
Populaarse maiuse hinnatõusu taga on spekulandid, kliimamuutused ja ebapiisavad investeeringud.
Möödunud nädalal jõudis kätte suurtele platvormidele antud tähtaeg oma tegevuse kooskõlastamiseks Euroopa Liidu uute konkurentsireeglitega. Mõned leiavad, et nõuete kehtestamisega on juba hiljaks jäädud.
Investeeringud kestlikesse lahendustesse hõlmavad enamat, kui oleme seni harjunud mõtlema, rääkis LHV jaepanganduse ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.