Tööjõurendi firmad kasutavad töötajaid järjest rohkem pahatahtlikult ära
Jaheda majandusolukorra ja pankrottide arvu tõusu pärast kasvas mullu töövaidluste arv viiendiku võrra. Tööinspektsioon lubab teha rohkem järelevalvet tööjõurendi firmades, sest need kasutavad töötajaid kurjasti ära.
Tööinspektsioon tutvustas töövaidluste ja tööõnnetuste aastaraamatut. Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juht Üllar Kallas kommenteeris olukorda transpordisektoris. Foto: Andras Kralla
Renditööjõufirmadega on töövaidluskomisjonil palju probleeme, sest töötajad – peamiselt kolmandate riikide kodanikud – ei saa aru, mis ettevõttes tööl ollakse, kas vahendaja juures või ettevõttes, kus tööd reaalselt tehakse, rääkis tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.
Puitmajatootja Varola koondas ligi 20 aastat palgal olnud töötaja, kuid sai veel poolteist aastat hiljem ootamatu teate tema kutsehaigusest, mis viis vaidluseni kahes kohtuastmes.
Äripäevas mullu avalikustatud info peale, et suurtele ja tuntud Eesti firmadele koristusteenust pakkuva Krausbergi ukrainlastest töötajad tegid 12tunniseid puhkepäevadeta tööpäevi, algatas prokuratuur kriminaaluurimise inimkaubandust käsitleva paragrahvi alusel.
Ühel kolmapäevasel sügishommikul ärkas Andrei koos oma seitsme korterikaaslasega üles – tuli hakata end vaikselt tööle sättima. Äkki jõuab enne vahetuse algust veel poest läbi hüpata, mõtles Andrei. Saksamaal Baden-Württenbergis asuvas neljatoalises korteris toimetati oma tavapäraseid hommikurutiine, kui ühtäkki helises uksekell.
Kui üldiselt on kohalikud ettevõtjad ukrainlasi hästi vastu võtnud, on tööinspektsioon leidnud ka juhtumeid, kus Ukrainast saabunud töötajaid on ähvardatud ja jäetud palgata.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”