Kui üldiselt on kohalikud ettevõtjad ukrainlasi hästi vastu võtnud, on tööinspektsioon leidnud ka juhtumeid, kus Ukrainast saabunud töötajaid on ähvardatud ja jäetud palgata.

- Ukraina sõja algusest on Eestisse saabunud üle 45 000 sõjapõgeniku. Foto: Andras Kralla
Tööinspektsioonini on jõudnud juhtum, kus Ukraina põgenikud tulid Eestisse töövahendajaga, kes pakkus neile tööd köögis, kus tööpäevad olid äärmiselt pikad ja füüsiliselt rasked. Põgenikud olid kurnatud, kuid tööandja ähvardas, et kui nad edasi ei tööta, saadab ta nad tagasi Ukrainasse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Igal aastal satub Eestis skeemimeistrite pärast kehva olukorda tuhandeid kolmandate riikide töötajaid, kuid päevavalgele jõuab neist juhtumitest vaid käputäis ja ka siis ei ole alati loota, et õiglus jalule seatakse. Umbes 1500 kolmandate riikide töötaja kohta pole ametivõimudel õrna aimugi, mis neist täpsemalt saanud on.
Eestisse restorani tööle tulnud naisterahvas rabab ühes kuus pea 400 tundi tööd teha. Ta hakib, peseb, keedab, küürib, praeb päevast päeva, 19 tundi järjest püstijalu. Lahkuda ta ei saa, sest tööandja seisab ukse ette ega lase naisel köögist väljuda.
Kui ettevõtted soovivad laieneda välisturgudele, on Balti riigid sageli nende esimene valik. Naaberriikides tegutsemine pakub palju võimalusi, kuid toob kaasa ka mitmesuguseid probleeme. Kuigi Balti riikidel on sarnane kultuuriline ja ajalooline taust, takistavad Leedu, Läti ja Eesti vahelised õiguslikud ja maksualased erinevused sageli ettevõtete kasvu. Need väljakutsed ei ole siiski ületamatud.