Hiigelhaaranguga lõhki rebitud rahvusvahelises skeemis paljastus väike Eesti firma

Pahaaimamatu Andrei (nimi muudetud) avas ukse, millest marssis sisse ligi 20 vormiriietuses politseinikku. Justkui puuga pähe saanud Andrei pilk triivis aknast välja – kortermaja oli politseinikest sisse piiratud. Mis toimub?

Saksa politsei- ja tolliamet viis läbi laiaulatuslikku operatsiooni, mille käigus otsiti üle kogu riigi läbi enam kui 50 korterit, äripinda ja logistikakeskust. Konfiskeeriti 19 miljoni euro väärtuses vara ja arreteeriti üheksa inimest, keda kahtlustatakse välismaalaste smugeldamises, dokumentide võltsimises, maksudest kõrvale hiilimises ja ebaseadusliku tööjõu kasutamises. Selles skeemis mängis suurt rolli Eesti firma.

Saksa prokuratuuri andmetel olid vahistatud isikud pununud skeemi, mille käigus värvati kolmandate riikide töötajaid, anti neile võltsitud dokumendid ja saadeti Balti ettevõtete kaudu Saksamaale tööle, peamiselt logistikakeskustesse. Prokuratuur veel juhtunu detaile täielikult ei ava, kuid esindaja Sebastian Buchner kinnitas, et uurimine on lõpusirgel ja tulemustest saab lähemalt kõnelda paari kuu pärast.

Äripäev koostöös ajakirjaniku Grzegorz Szymanowskiga uuris välja, et vähemalt üks firma, mis töötajaid Saksamaale saatis, oli Eesti ettevõte Industry Staff OÜ. Ettevõtte omanikeks on noored Eesti kodanikud Dmitri Olentšenko ja Nikita Artjuhhov.

Saksamaal töötanud ja ehmatuse osaliseks saanud Andrei oli pärit Ukrainast. Ta rääkis Äripäevale, et leidis töökuulutuse sotsiaalmeediast. Viberis kuulutajale endast märku andnud, kontakteerus temaga Dmitri Olentšenko, kes suunas ta edasi kellegi Alexandre Zelinskiy juurde. Viimane võttis asjaajamise sealtmaalt enda peale. Andreile saadeti ingliskeelne leping, mille järgi vormistati ta Eesti ettevõtte Industry Staff töötajaks.

Seejärel saadeti Andrei justkui Eesti ettevõtte lähetatud töötajana Saksamaale, kuigi Andrei pole mitte kunagi Eestis käinudki. Tööle vormistamise eest pidi Andrei maksma 250 eurot. Lisaks võttis Zelinzkiy iga korteri elaniku kuupalgast elamise eest maha 250 eurot.

Esimese palga sai Andrei avansina Zelinskiy isiklikult kontolt, ülejäänud maksed tulid Industry Staffilt. Palka maksti platvormi Paysera kaudu, palgalehti ei antud. Kui esialgu töötas kõik kenasti, siis alates septembrist hakkas palkade maksmisega probleeme tekkima. Lõpuks jäi Andreil Industry Staffilt saamata umbes pooleteise kuu palk, mis tekitas talle majanduslikke raskuseid. „Võlgu jäin,“ tunnistas ta.

Hiljem selgus, et pahaaimamatu Saksa ettevõte, kus Andrei igapäevaselt töötas, oli sõlminud renditööjõu kasutamiseks lepingu hoopiski ühe teise firmaga, mitte Industry Staffiga. On tõenäoline, et selleks oli firma Octo Service GmbH, mille tegevjuht on Alexandre Zelinzkiy. Industry Staffist, kuhu töötajad tegelikult registreeritud olid, ei olnud Saksa firma kuulnudki.

Kui Saksamaal võeti skeemipunujad vahi alla ja alustati uurimist, siis Eestis on Industry Staffi ninamehed Dmitri Olentšenko ja Nikita Artjuhhov vabad mehed.

Nikita Artjuhhov asus Äripäeva küsimuste peale kohe kaitsele – Industry Staffil ei ole mingit seost Saksamaal toimunud reidiga, see kõik on kellegi laim. Ta tunnistas, et neil on Saksamaal partnereid, kuid väitis, et nende poolt on töötajatele kõik kohustused makstud ja kellelgi neile etteheiteid ei ole. Äripäevaga vestelnud Andrei aga kinnitas, et osa tasust on saamata temal ja nii mõnelgi veel.

Teine Industry Staffi omanik Dmitri Olentšenko tunnistas, et Saksamaal toimunud uurimise käigus blokeeriti nende ettevõtte pangakonto, mistõttu nad ei saanud oma partneritelt raha kätte. “Ilma igasuguse selgituseta blokeeriti,” ütles ta.

Olentšenko rääkis juhtunust avatumalt kui Artjuhhov. Ta kinnitas, et tegi koostööd Saksamaal detsembris kinni peetud inimestega, ent tema sõnul tegi Industry Staff kõike korrektselt. Endal ta süüd ei näe. “Saksamaal oli üks väike objekt, kuhu me tarnisime inimesi. Töö periood oli augustist novembrini. Kogu perioodi jooksul käis läbi meie firma seal 10-15 inimest komandeeringu viisil,” rääkis Olentšenko. Tegelikult oli tööaeg siiski pikem, sest näiteks Andrei jõudis Saksamaale tööle juba eelmise aasta kevadel.

Tema sõnul ei ole Industry Staffis kunagi olnud mitte ühtegi töötajat Ukrainast, Olentšenko sõnul olid töötajaid Euroopa Liidu riikidest. “Ainuke asi, mis mind huvitas, oli mingi lisadokument, mis tõestaks, et see inimene on tõesti Euroopa Liidust,” ütles ta. Ometigi oli Äripäevaga vestelnud Andrei just Ukrainast. Lisaks leiti korteris toimunud läbiotsimisel üks Ukraina neiu, kellel oli võltsitud Kreeka­ pass. Selle oli talle andnud Alexandre Zelins­kiy, üks üheksast inimesest, kelle politsei tol päeval vahistas.

Olentšenko väitel kontrollis tema kõikide töötajate dokumentide õigust. “Meile saadeti dokumendipakk, mis kinnitas töötaja seaduslikkust, meie saatsime lepingu, kõik allkirjastati," rääkis ta. Küsimusele, kas ta võltsis mõne töötaja dokumente, vastas Olentšenko eitavalt. Kas ta oli kursis, et tema partnerid Saksamaal tegelevad millegi ebaseaduslikuga? “Mul olid kahtlused,” tunnistas ta, ent ei täpsustanud, miks tal kahtlused olid.

Olentšenko sõnul ei käi nende ärimudel nii, et keegi saadab neile portsu dokumente, mida nemad siis lihtsalt vormistavad. “Me saadame kõik andmed maksuametisse ja nemad kontrollivad neid,” väitis ta.

Industry Staffi, Dmitri Olentšenko ja Nikita Artjuhhovi tegevuse vastu Eestis kriminaalmenetlust alustatud ei ole. Eesti prokuratuur ütles, et kõnealust menetlust viib läbi Saksamaa ning prokuratuur ei saa kommenteerida teiste riikide menetlusi ega võimaliku rahvusvahelise õigusabi osutamist.

Politsei haarangu alla jäänud Andreil vedas. Tal olid Saksamaal viibimiseks õiged dokumendid olemas. Saksa firma, kuhu ta tööle oli vahendatud, palkas ta juba otse ja ametlikult. Saksamaa ajalehe Tagespieli andmetel leiti haaranguga erinevatelt objektidelt ligi 300 töötajat, kes olid Saksamaale tööle vahendatud ebaseaduslikult. Enamik neist oli juhtunust šokeeritud – nad ei teadnud, et on illegaalid. Enamik neist saadeti riigist välja. Neil jäi saamata osa palgast, mida nad tõenäoliselt mitte kunagi enam kätte ei saa.

Nikita Artjuhhov on ettevaatlik mees ning soovib esmalt suhelda vaid SMSi teel. Ta küsib mitu korda, kust me kuulsime, et tema kaudu võib töötajaid leida. Vastame, et tuttav Oleg soovitas. Pärast mõningate sõnumite vahetamist on Nikita Artjuhhov valmis rääkima ka telefoni teel.

Telefonis räägib Artjuhhov, et kui Industry Staff leiaks meile töötajad, tahab Artjuhhov, et me sõlmiksime nendega lepingu ja maksaksime nende firmale. "Kannate raha üle meie firmale lepingu alusel ja me tegeleme kõige muuga,” lubab ta. Kui palju see meile maksma läheks, selle kohta ütles Artjuhhov, et peab seda oma partneriga läbi rääkima.

Rohkem detaile jagab telefonis Dmitri Olentšenko. “Ausalt öelda meil on vähe kogemust ehitajatega. Tavaliselt olid laod. Võib olla väga raske,” ütleb ta. Kui tahta maksta töölistele 1000 eurot, nagu meie, on Olentšenko sõnul inimest leida keeruline. “Enne me saatsime töötajaid mitte Eestisse, vaid välismaale – kõik tahavad rohkem kui 1300,” ütleb ta.

"Ametlikult, mustalt?" esitame küsimuse.

“Kui mustalt, siis ma ka tahaks lepingut ehitusfirmaga, sest ehitusega kogemust ei ole," vastab Olentšenko. "Minu teada seal tihti juhtub nii, et töötajad teevad tööd, tellijale tulemus ei meeldi ja ta ei maksa kogu summat. Ja pärast seda kõik läheb meie firma peale. Seega ma tahaks lepingut ehitusfirmaga.”

“Siis mustalt võib, aga kõige tähtsam, et leping oleks?”

“Jah," vastab Olentšenko.

Tööinspektsiooni juhtiva nõustamisjuristi Vladimir Logatševi sõnul on küll artiklis kirjeldatud olukord murettekitav, kuid selleks, et anda täpsemat kommentaari, oleks tarvis tutvuda menetlusdokumentidega. Kuna see ei ole võimalik, ei ole Logatševi sõnul hetkel võimalik kommenteerida, kas Industry Staff on rikkunud seadust või mitte.

Logatšev nentis, et praktika, kus kolmanda riigi töötajad saavad seadusliku õiguse tööd teha ühes riigis ja samas lähetatakse nad edasi kohe teise riiki, on Euroopas paraku tavapärane. Samuti on levinud ka erinevate skeemide kasutamine, et tööjõukulusid kokku hoida. “Antud kaasuse puhul peab Saksamaa uurimist läbi viiv asutus jõudma järeldusele, mis suhe kahe Saksa ettevõtte vahel oli ja kuidas on sellega seotud Eesti eelnimetatud ettevõte,” ütles Logatšev. Tööinspektsioon oleks valmis uurimisele kaasa aitama, kuid Logatševi sõnul pole Saksamaalt keegi nende poole selles küsimuses pöördunud.