Sadade miljardite eurode väärtuses välisreservide konfiskeerimine võiks muuta Ukraina sõja kulgu. USA ja Euroopa on aga eri nõul, kui kaugele sellega minna.
- Ukrainlaste vaatenurgast on Vene varade rekvireerimine kahjude hüvitamiseks õigustatud, Euroopa kardab aga laiema mõju pärast. Foto: Andras Kralla
Hiljutisel G20 rahandusministrite kohtumisel Brasiilias kummitas delegaate üks põletav küsimus – nimelt väljavaade, et Ukrainasse tungimisele järgnenud lääne sanktsioonide alusel külmutatud Vene varad võidakse arestida või kasutusele võtta.
Iseäranis kohkunud olid sellest mõttest kaks ministrit – Mohammed al-Jadaan Saudi Araabiast ja Sri Mulyani Indrawati Indoneesiast. Kas G7 riigid on tõesti valmis seda tegema? Ja kas on nad ikka hoolikalt läbi mõelnud, mida seesuguse drastiline samm võib endaga kaasa tuua?
Need lääne kolleegidele esitatud küsimused tabavad hästi selle laetud diskussiooni tuuma: kas sadade miljardite eurode väärtuses Vene keskpanga varasid tuleks nüüd, kus käimas on juba kolmas sõja-aasta, Ukraina aitamiseks kasutusele võtta?
See finantsabi võib olla piisav, et sõjaõnn Kiievi kasuks pöörata, leiavad idee toetajad eesotsas Ameerika Ühendriikidega. Mõtte vastaste jaoks kujutaks sedasorti lüke aga rahvusvahelises õiguses ohtlikku pretsedenti, mis ei seaks ohtu mitte üksnes kõigi nende huve, kes lääneriikidega tulevikus pahuksisse võivad minna, vaid ka rahvusvahelise õiguskorra enda.
Eelmisel nädalal anti Vene külmutatud varadelt arvestatud intresside rekvireerimisele Euroopas roheline tuli. Eesti välisministri Margus Tsahkna arust peaks ka ülejäänud paarsada miljardit Ukrainale üle andma.
Hoolimata ka USA-poolsest survest ei taheta Euroopas sellest suuremat kuulda. Esiteks 150 miljardit, mis on kinni Venemaal. Teiseks mure, kui suurde kitsikusse seaks see Euroopa keskdepositooriumi Eurocleari. USAs samal ajal on külmutatud vaid 5 miljardit dollarit.
„Nende jaoks pole kuigi palju kaalul,” ütleb üks Euroopa diplomaat.
Seotud lood
Euroopa Liidul on õnnestunud vältida energiakriisi, kuid kasutusele võetud lühiajalised lahendused võivad pikemas perspektiivis kahjustada konkurentsivõimet ja rohepööret.
Euroopa luureteenistused on hoiatanud oma riikide valitsusi, et Venemaa kavandab vägivallaga sabotaaži üle Euroopa, liikudes lääneriikide vastu suunatud püsivasse konflikti, vahendab Financial Times.
Paremäärmuslaste võidukäiku pelgav Euroopa Liit võtab tänavuste valimiste eel kasutusele üha karmimaid meetmeid sisserände piiramiseks.
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”