Rahudiil ähvardab Iisraeli valitsuse lõhki ajada

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on Hiinas pettunud. Olgugi et Peking lubas üht, tegi ta teist: ei jäänud sõjast kõrvale, vaid tarnib Vene sõjamasina jaoks kõike tarvilikku. Ja püüab lasta põhja juuni keskel Šveitsis toimuvat rahukonverentsi.

Kuid tal on põhjust ka natuke rõõmu tunda. Lõpuks ometi lubas USA – ja Saksamaa sabas sörkides niisamuti – relvaabina jagatud rakettidega Venemaa pihta tulistada. Selleks pidi Harkivi rahvas muidugi nädalate viisi pommirahe all kannatama.

Prantslased on seejuures jätkuvalt avatud mõttele saata oma vägesid Ukrainasse, esialgu näiteks instruktoritena. Kuigi sõda on karjuvalt paljastanud Saksamaa olematu juhtrolli – rahandusminister Christian Lindner tahab kaitse-eelarvet juba kokku tõmmata –, on esile tõusnud teisi mõjukaid jõude: Poola, Taani, Soome ja mõistagi Baltimaad.

Neid jõujooni mõjutavad oluliselt sel nädalal alanud Euroopa valimised ja selle järel välja jagatavad volinikuportfellid.

Ameeriklaste uus Gaza rahudiil. USA president Joe Biden üllatas reedel teatega, et on pakkunud Iisraelile ja Hamasile välja kokkuleppe relvarahuks ja pantvangide vabastamiseks, mis võiks tuua lõpu kogu sõjale. Esimene etapp peaks toimuma kuue nädala jooksul ja hõlmaks nii Iisraeli vägede taandumist kui ka Iisraelis vangis olevate palestiinlaste vabastamist. USA esitas vastava resolutsiooni ka ÜRO julgeolekunõukogule. Iisraeli valitsus on aga sestsaati tülis – koalitsiooni paremäärmus ähvardab peaminister Benjamin Netanyahut umbusaldada, kui ta plaaniga nõustub.