Nädala lood: ärimees hoiatab Hispaania eest ja Venemaa varilaevastik majandab Eesti vetes

Kümmekond aastat tagasi oma elutöö Bastioni maha müünud rõivatööstur Indrek Stahl on üle 20 aasta omanud kinnisvara Hispaanias ja tunneb sealset turgu läbi ja lõhki. Võib-olla isegi liigagi hästi, leides palju, mis kriitikat väärib.

Eestlaste ülikõrge huvi Hispaania kinnisvara vastu tekitab Stahlis imestust. “Ma ei tea, mida nad siin näevad, peale kliima ei ole siin mitte midagi normaalset.”

Stahli sõnul on Hispaania ärikultuuris tugevalt sees käsi-peseb-kätt-mõttelaad. „Hispaania on äärmiselt komplitseeritud, bürokraatlik ja korruptiivne.“ Stahli sõnul on tal ärikogemust ka Ukrainast ning toona tundus talle, et enam hullemaks minna ei saa. Täna saab ta tõdeda, et Hispaania trumpab omal ajal Ukrainas kogetu üle ja seda just mitteavaliku korruptsiooniga.

Läänemere siledas vees seisab ankrus naftatanker Oneiroi. Hiljuti vedas ta Vene naftat Primorskist Indiasse, seejärel tiirutas Araabia Ühendemiraatide, Sri Lanka ja Egiptuse vahel. Nüüd seisab ta teiste tankerite seas Eesti ranniku lähedal, oodates järjekorras, et siseneda jälle Venemaa sadamasse.

On tõenäoline, et Oneiroi, mis vahetas kahe aasta jooksul kaks korda nime, lippu, operaatorit ja omanikku, on üks Venemaa varilaevastikku kuuluvatest laevadest. Varilaevastikuks kutsutakse vanu tankereid, mille Venemaa on ostnud läbipaistmatute ettevõtete kaudu, et Lääne sanktsioonidest pääseda. Arvatakse, et selliseid laevu on maailmas mitusada.

Usutakse, et Läänemere riikide, sealhulgas Eesti jaoks kujutavad need vanad ja tihti korraliku kindlustuseta laevad kõrgendatud naftalekke ohtu.

Saunakeriste tootja Huum andis nädala alguses teada, et valmistub ettevõtte müümiseks ning lahkub esmalt investeerimisplatvormilt Funderbeam. Otsus aga ei ole meeltmööda Huumi aktsionäridele, kes tunnevad, et neile on müts pähe tõmmatud.

Ettevõtte väärtus, mille pealt väljumine toimub, on 13 miljonit eurot. Investorid on hämmingus, kuidas valuatsioon nii palju madalam on. Näiteks alles paar aastat tagasi, 2022. aasta alguses oli firma turuväärtus kerkinud 32,5 miljoni euroni.

“Tegelikult on firma ennast hinnanud rahakaasamistel ja mujal varem märkimisväärselt kõrgemalt. Samas on tootnud kogu aeg kasumit ja kus siis nüüd see tuleb, et ta niivõrd jõhkralt alla hinnatakse,” imestas Huumi aktsionär Aarne Leisalu. “Mulle tundub, et praegu näib lihtsalt tõsine trikitamine olevat,” lisas Leisalu.

Pärast kaks aastat kestnud intressitõuse ja majanduse jahutamist langetas Euroopa Keskpank neljapäeval püsihoiustamise intressi 3,75 protsendile. See jääb siiski tasemele, mida enne inflatsioonikriisi pole nähtud 2000. aastast saadik, edasiste langetuste kohta on teadmatus endiselt suur.

Kui intressimäärad jätkavad langemist, terendab Eesti ettevõtetele rahaline võit, mis mõne firma puhul võib küündida sadadesse tuhandetesse, kui mitte miljonitesse eurodesse. Mõnele tähendab intresside langemine laenukoorma kergenemist, teine ootab tarbijakindluse paranemist.

Äripäev uuris, kuivõrd ettevõtjad ise intressimäärade langust ootavad ning mida vabaneva rahaga teevad. Sellest saad lugeda siit.

Ärimees Urmas Sõõrumaa ühendab oma kaks ettevõtet, mistõttu peavad Forus Grupi juhatusest lahkuma Kalev Reiljan ja Jüri Teemant.

„Hoian aastas kokku sadu ja sadu tuhandeid, see ongi eesmärk,“ tõdes Sõõrumaa Äripäevale, et juhikohtade kärpimisega hoiab ta raha kokku.

„Senise juhtimisstruktuuriga pidanuks aastas mitukümmend protsenti kasvama, aga see ei ole praeguses majanduskeskkonnas võimalik. Ja hea juht on alati ka kallis juht,“ rääkis Sõõrumaa ja nentis, et omanike ootus on ikka kasumit teenida. „Mitmel põhjusel ei ole see päris nii realiseerunud,“ lausus Sõõrumaa. „Aga ei ole midagi hullu.“