Eurovalimiste armutud järeldused. Lisaks: Iisraeli veelgi sügavam kriis, Demokraadid lõid piiri kinni ja tippkohtumine rahuks Ukrainas.
- Nii punases pintsakus Ursula von der Leyen kui tema vastas seisev Giorgia Meloni on Euroopa valimiste järel Euroopa mõjukaimad naised. Oma osa taotlevad ka taamale jäävad Kaja Kallas ja Roberta Metsola. Foto: AP/Scanpix
Paremradikaalid ei teinud Euroopas suurt pööret, kuid nende mõjukus veidi kasvas. Samas näitasid ka nn peavooluparteid, et maha pole neid mõtet kanda. Ometi on paljudel valitsusjuhtidel põhjust peeglisse vaadata.
Saksamaal said valitsevad sotsiaaldemokraadid natsistlikult Alternativ für Deutschlandilt lüüa ning pole ülemäära poliitikavaatlejaid, kes vaidleksid vastu, et liidukantsler Olaf Scholz on tõepoolest dead man walking. Samasugune häving Prantsusmaal pani sealse võimupartei kiirelt liigutama.
Kuid Scholzi rahvuskaaslane Ursula von der Leyen üksnes kasvatas oma mõjukust. Ja demonstreeris üsna usutavalt: temale Euroopas alternatiivi pole.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida siit:
www.aripaev.ee/uudiskirjad Erakorralised valimised Prantsusmaal. Eurovalimiste otsene tagajärg Euroopa juhtriigiks tõusnud Prantsusmaal oli president Emmanuel Macroni teade parlamendi laialisaatmisest. Tõsi,
asjatundjate sõnul oli Macroni valik lihtne: teha see samm ise nüüd ja kohe või seista silmitsi valimistega sügisel, kui ta ei suuda eelarvet parlamendist läbi suruda. Macron loodab gambiidiga rahvale näidata, et paremradikaalidel, kes vähem kui kuu pärast toimuvad valimised võidavad, pole rahvale paremat plaani pakkuda. Korralised presidendivalimised, mida opositsiooniliider Marine Le Pen tahab võita, toimuvad 2027. aastal. Turud reageerisid Macroni sammule siiski valuliselt.
Seotud lood
Eurovalimistel paremradikaalidele alla jäänud Prantsusmaa president Emmanuel Macron otsustas korraldada erakorralised parlamendivalimised, ent seda plaani oli väike seltskond juba ligi pool aastat salaja ette valmistanud, rääkis Prantsuse asjatundja Vootele Päi.
Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Ehkki marurahvuslased parandasid tulemust, on asi suurvõidust üsna kaugel. Euroopa kursi jätkumise vastutus on nüüd vasaktsentristidel.
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.