Nädala lood: kaks mälukaotust ja kasulik börsiehmatus

Järgneb nädala teemade ülevaade Äripäeva tellijate 50 enim loetud artikli põhjal. Päevakajalisi uudiseid jagus nii poliitikas, börsidel kui ka Eesti ärimaastikul.

Lõppeval nädalal ehmatas investoreid kahepäevane punane börs, kus näiteks Nasdaq sulgus kolmapäeval 3,64 protsenti ja neljapäeval 0,93 protsenti punases.

Kohalikud investorid reageerisid teraselt. Kristi Saare kalastas portfelli kaks uut aktsiat, ka Jaak Roosaare üritas ostu sooritada, kuigi see tal lõpuks ei õnnestunud. Tehnoloogiaaktsiate korrektsiooni pelgav investor Toomas otsustas ühe tehnoloogiaaktsia oma portfellist vähemaks müüa. Peeter Koppel nentis languse järel, et tema jaoks on suured tehnoloogiafirmad ja nendest sõltuvad suured indeksid muutunud liialt spekulatiivseks, kuid avaldas ka mõned alternatiivid.

Mida tulevik börsidel toob, eriti pidades silmas USA presidendivalimisi, kus Donald Trumpil on võiduvõimalused, seda tahavad praegu kõik teada. Äripäev arutas seda mitmete Eesti parimate analüütikutega ning avaldas põhjaliku artikli.

Kui USAs oli poliitiliselt kuum, sest tutvuti Joe Bideni asemele tõusnud Kamala Harrise ja tema seisukohtadega, pulbitses poliitiliselt ka Eestis. Uue valitsuse lepet uudistanud Äripäev avastas, et maksutõus tuleb hoopis järsem kui arvati. Kui tavapäraselt on osa sisetulekust tulumaksuvaba, näiteks esimesed 654 eurot, siis nüüd hakatakse maksustama esimesest eurost.

Peagi tõusis ka teine üllatus: kuidas saab valitsus hakata ettevõtete tulumaksu korjama nii kiiresti kui plaanib? Kui 2026. aastal kehtestada ettevõtetele 2% tulumaks, siis laekuda saaks see reeglite järgi alles 2027. aasta suvel, kui firmadel on majandusaasta aruanded esitatud. Reeglites näpuga järge ajades näib nii kiire maksustamine pea võimatu ning ei poliitikud ega eksperdid ei osanud asja selgitada. Jürgen Ligi sai valitsuse pressikonverentsil vaid nentida: halb uudis, aga pean selle ellu viima.

Nädal tõi mitmeid äriuudiseid, mis tekitavad huvi, mis saab edasi ja kuidas muutuvad turul jõujooned. Näiteks osutus tõeks kuulujutt kindlustusfirma Gjensidige müügist, ettevõte lahkub Balti turult. Ostja oli muljetavaldava 80 miljoni euroga ERGO kindlustus.

Hea uudisega tuli välja Utilitas, kes teeb kümneid miljoneid väärt investeeringu Paljassaarde.

Hispaania ventilatsioonihiiglane aga ostis viiendiku Eesti ventilatsioonilahenduste tootjast ETS Nordist. Eesti ettevõtte juhatuse esimees Urmas Hiie ütles, et neid on soovinud ära osta paljud ettevõtted, kuid nüüd asjad klappisid. Mis saab edasi, käis ta rääkimas Äripäeva hommikuprogrammis:

Kõigil siiski hästi ei lähe. Äripäev vahendas, kuidas jäätisetootja La Muu on raskustes, tegevjuht ja üks asutaja Rasmus Rask avas intervjuus olukorra tagamaid. Ja veel: Kehra paberivabrik vajus miljonitega kahjumisse.

Viiendat aastat saneerimisel olev kinnitusvahendite müüja Janere teatas koostööpartneritele, et edaspidi tuleb neil arved maksta uue ettevõtte kontole. Saneerimisnõustaja kuulis asja Äripäevalt ja tõdes, et see ei näe hea välja. Ettevõtte omanik ütles, et kantimisega küll tegemist ei ole.

Seal, kus on suur raha, näib keskmisest sagedamini esinevat ka mälukaotus. Äripäev sai Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Graanul Investi vahelised lepingud enda käsutusse ja avaldas nendest kõnekaid detaile. Kui aga küsida lepingute kohta nende käest, kes kas olid nendega kursis või oleks pidanud olema, siis keegi midagi ei mäleta.

„Mina pean tunnistama ausalt, et ma detaile ei mäleta ka, kaasa arvatud seda, et kas kellegagi nõukogu liikmetest või nõukogu koosolekul tervikuna oleks sellest juttu olnud. Ma lihtsalt ei mäleta,“ ütles RMK toonane juht Aigar Kallas.

Teine mälukaotuste laine on üle käinud vehklemisliidust. Äripäev sai teada, et liit korraldas Eestis rahvusvahelise võistluse, kus osalejatega käis arveldamine sularahas. “Ma ei usu, et ainult sularahas maksti,” ütles esiti liidu juht Meelis Loit. “Kindlasti see üritus ei toimunud sularahas, see on mõeldamatu.

Kui Äripäeva ajakirjanik ütles, et väljaande käsutuses on ürituse kutse, kus on mustvalgel kirja, et maksmine käib sularahas, Loit leebus: “Siis nii on. Järelikult nii nõutigi kohe alguses.”

See, kuidas täpselt kulud-tulud jagunesid, jääb vastuseta isegi neile, kel peaks ühingu põhikirja järgi selleks infoks õigus olema. Vastuseid neil ei ole, küll aga kahtluseid.