Leevendamaks kaitsealadel raiepiirangute järsku karmistamist pakub kliimaministeeriumi värske eelnõu välja võimaluse kasvatada 100 000 hektaril puiduistandikke.
- Kliimaminister Yoko Alenderi sõnul peab uus metsaseadus andma kodanikele teadmise, et loodus ja metsad jäävad Eestis ka edaspidi püsima. Foto: Ken Mürk / ERR / Scanpix
Seitse aastat koostatud looduskaitse- ja metsaseaduse muudatused on jõudnud vahefiniši lõpusirgele, konsulteerimiseks saadeti uus eelnõu, mis võtab kaitsealad ja nende piiranguvööndid senisest palju rangema kaitse alla. Arvestades nende muudatuste mõju puidutööstusele kättesaadava toorme hulgale, plaanitakse lubada ka konkreetselt puidu saamiseks eraldi istanduste rajamist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimase kümne aasta jooksul on kümmekond puidutööstusettevõtet investeerinud miljoneid uutesse tehastesse, luues riigi eri piirkondades Harjumaalt Võrumaani sadu töökohti. Kuid ainult üks nendest firmadest on saanud riigilt eriti head tingimused, mis on andnud investeeringutele kindlust.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) müüs puitu teistega võrreldes soodsamatel tingimustel Eesti suurematele ettevõtetele, kelle seas olid ka näiteks Graanul Invest, Estonian Cell ja Latvijas Finieris, ütles riigikontrolli auditijuht Silver Jakobson.
Erametsandajate jaoks pole suurim probleem mitte majanduse langus või vähenenud nõudlus puittoodete järele, vaid riikliku metsanduspoliitika ettearvamatus.
Eestlased on kaasa läinud äriga, mis võib keskkonnale rohkem kahju kui kasu teha.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.