Kliimaminister Yoko Alenderi sõnul peab uus metsaseadus andma kodanikele teadmise, et loodus ja metsad jäävad Eestis ka edaspidi püsima. Foto: Ken Mürk / ERR / Scanpix
Seitse aastat koostatud looduskaitse- ja metsaseaduse muudatused on jõudnud vahefiniši lõpusirgele, konsulteerimiseks saadeti uus eelnõu, mis võtab kaitsealad ja nende piiranguvööndid senisest palju rangema kaitse alla. Arvestades nende muudatuste mõju puidutööstusele kättesaadava toorme hulgale, plaanitakse lubada ka konkreetselt puidu saamiseks eraldi istanduste rajamist.
Viimase kümne aasta jooksul on kümmekond puidutööstusettevõtet investeerinud miljoneid uutesse tehastesse, luues riigi eri piirkondades Harjumaalt Võrumaani sadu töökohti. Kuid ainult üks nendest firmadest on saanud riigilt eriti head tingimused, mis on andnud investeeringutele kindlust.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) müüs puitu teistega võrreldes soodsamatel tingimustel Eesti suurematele ettevõtetele, kelle seas olid ka näiteks Graanul Invest, Estonian Cell ja Latvijas Finieris, ütles riigikontrolli auditijuht Silver Jakobson.
Erametsandajate jaoks pole suurim probleem mitte majanduse langus või vähenenud nõudlus puittoodete järele, vaid riikliku metsanduspoliitika ettearvamatus.
Inimeste suhtumine krüptoteemasse on viimaste aastatega oluliselt muutunud – kui varem tundus krüpto kiire rikastumise ja kahtlase spekulatsioonivahendina, siis nüüd nähakse selles investeerimisvõimalust ja tehnoloogilist platvormi, ütleb enam kui 10-aastase krüptokogemusega raamatupidamisettevõtte Kidnes OÜ juht Anna Šendik.