Valitsus kehtestab kaitsekulude katteks ettevõtete kasumitele siiski maksu ja jätab sinnapaika ideed bilansimahu või palgafondi lisamaksustamisest.
- Rahandusminister Jürgen Ligi, tagaplaanil peaminister Kristen Michal koos koalitsioonipartneritega pressikonverentsi andmas. Foto: Liis Treimann
“Laia julgeolekumaksuga läks nagu Priit Pärna multifilmis — jõudsime tagasi sinna, kust alustasime,” ütles peaminister Kristen Michal (Reformierakond). Julgeolekumaksuks tuleb käibemaksu tõus, füüsilise isiku tuludelt ning ettevõtete kasumilt. “See maks on tagajärg naabri agressiivsusele,” lisas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtjad ei leia ka ise üksmeelt
Ettevõtete maksuga tüüritakse suunas, mis on teinud teravaks selliste firmade tähelepanu, kus varade maht on suur. Kui enamikule firmadest tähendaks see vaid 15 euro tasumist aastas, siis pingerivi ülemisele otsale mitmekümne miljoni euro maksmist.
Peaminister vihjab ka kriisiplaanile
Peaminister Kristen Michal jätab saates „Kuum tool“ täpse vastuse õhku, kuidas plaanitakse järgmise aasta riigieelarvega jõuda plaanitud −3 protsendini sisemajanduse koguproduktist, kui praegune kärpe- ja maksuplaan ei sisalda ei täiendavat laskemoonaostu ega ka tervisekassa miinust. Siiski kõlab vihje ka varuplaanile.
Pangaliit eelistab kaitseinvesteeringute täiendava rahastuse küsimuses pakutud lahenduste seast kõigile ettevõtetele 2%-lise kasumimaksu kehtestamist kaheks aastaks.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.