Lillekasvatus vajab miljonites investeeringuid tehnoloogiasse
“Kui ma ütlen, et ma olen lillekasvataja, siis mõned arvavad, et olen muusikakooli juures olev tädi, kes lilli müüb. Tegelikult olen tööstusliku lillekasvatuse maaletooja,” jagas Nurmiko asutaja Jaak Ungerson saates “Võitjate põlvkonnad”.
Nurmiko aiand avas pärast põlengut taastatud kasvuhoone ja poe. 2019. aastal osales üritusel ka president Kersti Kaljulaid. Foto: Liis Treimann
Ungersoni sõnul on praegune lillekasvatus vägagi seotud tehnoloogiaga. Tööstusliku lillekasvatuse juures on palju elektroonikat, mehaanikat ning mehhaniseerimist, mis on ka suurim põhjus, miks kõik Ungersonide pere kolm poega on lillekasvatusäriga liitunud.
Tulekahju üle elanud ja energiahindadest räsitud Nurmiko taimekasvatus lubas otsustada jaanipäevaks, kas nad jätkavad taimede kasvatamisega. Tänaseks on selge, et vahepeal tagasi tõmmanud energiahinnad annavad võimaluse taimekasvatusega jätkata.
Kuigi Haapsalu Uksetehase nime järgi võiks arvata, et tegemist on uksetootjaga, siis tegelikult valmistatakse Haapsalu külje all Uuemõisas ka aknaid. Ettevõte on keerulised ajad edukalt üle elanud ja tänavu plaanib avada esindussalongi ka Tartus.