Rahandusministeeriumi ametnikud teavad, kuidas puhata tükk maad kauem kui need, kes erafirmas leiba teenivad. Sealjuures on puhkepäevade arv sama.
- Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ametnikud teenivad endale lihtsa vaevaga kuni kuus puhkepäeva aastas lisaks. Foto: Liis Treimann
„Liiga hea.“ Nii on Eesti Panga president Madis Müller kirjeldanud olukorda, kus Eesti ametnikud kasutavad oma puhkust tükkidena ning ainult tööpäevadel. See tähendab puhkusepäevade säästmist nädalavahetuse arvel.
„Kui võtta kõigepealt 14 päeva puhkust korraga nagu seadus nõuab, aga ülejäänud 21 päeva vaid tööpäevades, on tulemuseks ligi 6 nädalat puhkust,“ kirjutas Müller X-is. „See on väga levinud lähenemine“.
Äripäeva vaatlus näitab, et Mülleril on õigus. Võtsime oma analüüsi aluseks rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ametnike puhkused ning selgus, et kuna nädalavahetust sageli puhkuse sisse ei arvestata, teenivad ametnikud endale lihtsa vaevaga nii kuni kuus puhkepäeva aastas lisaks.
Iroonilisel kombel on just rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ametnikud need, kes vastutavad riiklike vahendite mõistliku kasutamise eest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lugeja küsis portaalilt
personaliuudised.ee nõu, kui täpselt tuleb töölepingus määratleda tööaeg osalise tööaja korral.
„Teabevara tunni“ seekordne teema on tööõigus. Valdkonna aktuaalsetesse küsimustesse toovad selgust advokaadibüroo LEXTAL partner ja vandeadvokaat Kristi Sild ning advokaat Kaisa-Maria Kubpart. Saates räägitakse ületunnitööst ja selle tõendamisest, kaugtöö korraldamisest välismaal, samuti töökiusust ja sellest, millised õigused on töötajatel, kes peavad haigestunud kolleegi eest töö ära tegema.
„Teabevara tunni“ seekordne teema on tööõigus – saates räägitakse vajadusest täiendada töölepinguid, töötaja õigusest tutvuda andmetega ja saada kaitset ebasoodsa kohtlemise korral, samuti katseajast, sobivate töötingimuste nõudmise õigusest ning töölepingu ülesütlemise piirangutest.
Haritava maa hinnakasv on ületanud pensionifondide tootlust pea kümnekordselt, selle tõus on ületanud ka Tallinna börsiindeksit. Järgnevas analüüsis näitame nii eluruumide, metsa, põllumaa, kulla, aktsiate kui ka pensionifondide hinnamuutusi viimastel aastakümnetel.