Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis tulevad jutuks mitmed päevakajalised teemad, nagu julgeolek, automaks ja põhiseaduse muutmine.
- Teisipäevases hommikuprogrammis räägib advokaat Allar Jõks teenusmajandusest. Foto: Liis Treimann
Esmaspäeva õhtupoolikul toimus president Alar Karise kutsel riigikaitse nõukogu korraline koosolek, et arutada julgeolekuolukorda Ukrainas ja Euroopas, sealhulgas merealuse kriitilise taristu kaitset ning Eesti edasisi tegevusi Atlandi-ülese julgeolekutelje hoidmisel ja tugevdamisel. Pärast seda andis president koos peaminister Kristen Michaliga pressikonverentsi.
Vahendame kohtumise sõnumeid ning arutame Äripäeva välistoimetaja Indrek Lepikuga, mida need tähendavad.
Uuel aastal jõustuva automaksu eelõhtul ei ole pulbitsema hakanud üksnes uute ja mõneaastaste autode turg – müügiportaalides ringi vaadates hakkab kergesti silma, et pakkumisse on paisatud ka hulk vanu neljarattalisi, alustades aastaid kuurinurgas vedelenud „pärlitest“ ning jätkates heas seisukorras hobiautodega.
Kas nüüd ongi õige aeg endale garaaži midagi huvitavat hankida, kui see on niikuinii mõttes olnud ja maks ei peluta? Kui palju leidub ahvatleva hinnaga pakkumisi, kui paljud n-ö proovivad õnne, et äkki keegi ostabki? Mis terendab hobiautode turule uuest aastast? Selle kõige üle arutleme kasutatud autode turu eksperdi, Autolehe toimetaja Margus Pipraga.
Teenusmajanduse koda asub taas aasta parimat ja halvimat seadust valima. Kummas kategoorias on konkurents ajapikku tihedamaks läinud, seda uurime teenusmajanduse koja juhatuse liikmelt ja advokaadilt Allar Jõksilt. Lisaks küsime Jõksi kui endise õiguskantsleri käest, mida ta arvab põhiseaduse kiireloomulisest muutmisest selleks, et võtta kolmandate riikide kodanikelt ära hääleõigus kohalikel valimistel.
Tallinna linn ühtlustas mõni aeg tagasi põhimõtteid, mille alusel küsitakse kinnisvaraarendajatelt kaasneva avaliku taristu rajamisse panustamist. Nüüdseks on ses asjas praktikatki kogunenud. Kui hästi on uus kord end senimaani õigustanud ning mida saab paremini teha, selgitab abilinnapea Madle Lippus.
Hommikuprogrammi teevad Karl-Eduard Salumäe ja Ken Rohelaan.
Saatepäev jätkub kolme saatega:
11.00–12.00 “Investor Toomase tund”. Külas on partner ja vandeadvokaat Kätlik Krisak advokaadibüroost Sorainen.
Kui oled kunagi mõelnud, mida peab võlakirjaemissiooni ellu viimiseks tegema, siis sellest saatest saab küsimusele vastuse. Krisak, kes juhib Sorainenis finants- ja kindlustusõiguse tiimi, räägib, millised riskid emitenti võlakirju emiteerides varitsevad ning kuidas neid maandada. Teemaks on ka üks uus nähtus Eesti maastikul: investeerimisagendid.
Samuti tutvustab Krisak, milliseid seadusemuudatusi näeb tulevikus. Üks nendest on uus Euroopa Liidu seadusraamistik nimega EU Listing Act, mille eesmärk on lihtsustada ettevõtete juurdepääsu kapitaliturgudele. Saates avaldab Krisak täpsemalt, mida see nii investorite kui ka emitentide jaoks tähendab.
Oluline muudatus turul võib kaasneda ka Euroopa Liidu rohevõlakirjade standardiga. Kuigi see standard on vabatahtlik, usub Krisak, et ilmselt hakkavad emitendid neid järgima. “Investorite seas aga võivad institutsionaalsed investorid nendest olla rohkem huvitatud kui jaeinvestorid,” sõnas ta.
Lisaks annab Krisak investoritele nõuandeid, millega võlakirjade maailma paremini mõista. Nendest jääb üks raudkindel lause kõlama. “Kõik tuleks läbi lugeda,” nentis ta.
Saadet juhib börsitoimetuse ajakirjanik Helena Rantanen.
13.00–14.00 “E-kaubanduse areng ja tulevik”. Saates uurime, kuidas tehisintellekt (AI) kujundab e-kaubanduse tulevikku ning millised on e-kaupmeeste võimalused AIst kasu lõigata.
Enda kogemusi jagavad kuulajatega Net Grupi e-kaubanduse tootejuht Olari Tõnison ja Arvutitarga äriarenduse juht Tõnis Lind. Nad selgitavad, kuidas AI muudab äriprotsesse efektiivsemaks, alustades tootekirjeldusest kuni kliendiostude personaliseerimiseni.
Arutelus keskendutakse sellele, kuidas AI aitab ettevõtetel lihtsustada tooteinfo loomist, täiustada ostukogemust ja hallata suuri andmemahtusid. Lisaks räägitakse riskidest, nagu AI kasutamine pettustes, ja sellest, kuidas väiksemad ettevõtted saavad tehnoloogiat taskukohaselt rakendada. Külalised toovad välja ka tulevikutrendid, sealhulgas vabas vormis otsingud ja AI loodud sisu, mis võivad muuta ostlemist viisil, mis viib kliendi ja e-poe vahelise suhtluse täiesti uuele tasemele.
Saadet juhib Kuldar Kullasepp Maksekeskusest.
15.00–16.00 “Töö ja palk”. Euroopa Liidu määrus muudab aastast 2026 kohustuslikuks selle, et kõikidel töökuulutustel ka Eestis peab avalik olema pakutava palga vahemik.
Saates räägivad LHV personalijuht Age Leedo, IT-firma Datel personalijuht Madli Mirme ja saadet juhib Äripäeva teemaveebide digitometaja Annika Kald.
“Palgavahemike avalikustamine töökuulutustel on LHVs kindlasti lähituleviku teema,” ütles Leedo ELi määrusele viidates. Ta lisas, et kandidaadid on uut tööd otsides ka palju teadlikumaks muutunud ning palga kohta uuritakse kohe värbamisprotsessi alguses – nii hoitakse kokku kõigi aega. Leedo täpsustas, et kandidaate on veidi rohkem – 2023. aastal oli kandidaatide arv pangas 6980 inimest ja selle aasta septembri seisuga 6200 nimest. Tööpakkumise on neist vastu võtnud tänavu 240 inimest.
Dateli personalijuht Madli Mirme lisas, et IT-firmas on kandideerijate arv võrreldes möödunud aastaga korralikult tõusnud. „Oleme üllatava kergusega leidnud väga kõrge tasemega IT-spetsialiste oma kosmosetiimi,“ ütles Mirme. Ta lisas, et pigem on personaliosakonnas olnud raskusi kõigile kandidaatidele vastamise ja hea värbamiskogemuse pakkumisega.
Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz, Raplamaal 101,8 MHz ja Järvamaal 104,3 MHz.
Kuula äripäeva raadiot
siit.
Seotud lood
“Mingil põhjusel põlgasid ülejäänud ehitajad Ida-Virus ehitamist,” rääkis saates “Kuum tool“ Ehitustrusti juht Kaido Somelar.
Eesti majapidamistel on finantsvarasid rohkem kui kunagi varem, rääkis suvel toimunud Investeerimisfestivalil Eesti Panga president Madis Müller.
Ettevõtete lisandväärtuse edetabeli esimese saja hulgas on enam kui pooled kaubandusfirmad, tabeli tipus troonib aga teist aastat järjest Eesti üks suuremaid metsaomanikke Tornator Eesti, kelle lisandväärtus töötaja kohta oli eelmisel aastal 2,5 miljonit eurot.
Dubaisse kinnisvara ostmist, kas passiivse sissetuleku või elamisloa saamiseks, saab teha mugavalt oma kodust. Milliseid võimalusi Araabia Ühendemiraatide kinnisvaraturg investoritele pakub? Miks on üürikinnisvara ostmine kasumlik otsus? Nendele ja muudele küsimustele teab vastuseid just sealses piirkonnas kinnisvaraga tegeleva ettevõtte EstKing juht Igor King.