Äripäeva aasta ettevõtja selgub 12 nominendi hulgast. Anna oma hääl

Aasta ettevõtja nominendid valisid välja toimetuse liikmed ning nüüd saavad lugejad sõna sekka öelda. Loe altpoolt ettevõtjate kirjeldusi ja anna oma hääl.

Võitja kuulutatakse välja aasta viimasel nädalal.

Urmas Hiie on üles ehitanud eduka ventilatsioonilahenduste tootja ETS Nord, mille aasta on toonud suuri uudiseid. Ühest küljest sai valmis uus 9000-ruutmeetrine tehas, kuhu ettevõte investeeris 15 miljonit eurot. Urmas Hiie on öelnud, et uues tehases hakatakse tootma 20 miljoni euro väärtuses ventilatsiooniseadmeid aastas.

Teisest küljest tuli suvel teade, et Hispaania suurettevõte Soler & Palau ostis viiendiku ETS Nordist. Lähiaastatel on globaalsel tegijal plaanis saada lausa ETS Nordi enamusosanikuks. Üldiselt meeldib Äripäevale tunnustada seda, kui Eesti kapital midagi ostab, mitte ei müü, ent selle tehingu juures meeldis toimetusele Urmas Hiie selge sõnum: nüüd pääseme meie Hispaania firma abil suurematele turgudele eelkõige Euroopas, aga ka Lähis-Idas ja Aasias. Niisiis on Eestis asuval firmal loota suurt kasvu suure tegija toel.

Vabal ajal kohaliku jalgpalli edendamisega tegeleval taristuettevõtjal, Verstoni asutajal Veiko Veskimäel jagub ambitsiooni. Ta on sõnastanud Verstonile eesmärgi kasvada kümne aastaga 1 miljardi eurose käibega Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ja hooldajaks.

Töö selle nimel käib. Käesoleval aastal on Verston napsanud omale suuri Rail Balticu ehitamise lepinguid, mis tagavad palju tööd veel mitmeteks aastateks. Kokku on Verstoni käes üle 265 miljoni euro jagu põhitrassi lepinguid ning firma pretendeerib konsortsiumiga ka suurel, ligi miljard eurot väärt hankel.

Pärnumaa ettevõte Dipperfox müüb oma ainulaadset toodet - kännupuure - üle maailma. Majandusväljaanne Financial Times asetas nad 1000 kõige kiiremini kasvava Euroopa ettevõtte hulka, 169. kohale. Dipperfoxi puure leiab USAst, Lõuna-Ameerikast, Austraaliast, Jaapanist ja paljudest teistest kohtadest.

Jaana Külm on öelnud, et ambitsioon oli kohe võtta siht väljapoole, kuna Eesti on väike ja neid puure pole siin lõputus koguses vaja. Dipperfox on oma puuri patendikaitse sisse andnud 72 riigis üle maailma. Paljud neist juba kehtivad, mõned ootavad veel kinnitust.

Superkondensaatorite tootja Skeleton Technologies laiendab tegevust Prantsusmaale ning valmistub kolme aasta pärast börsile tulema. Skeleton Techologies investeerib Eesti arenduskeskusesse 33,7 miljonit eurot. Sellised lõppenud aastal avalikkuse ette jõudnud uudised tööstusettevõtja Taavi Madiberki ja Skeletoni kohta ei üllata enam kedagi – Madiberk mängib justkui omaette klassis.

Küll aga üllatas Madiberk tänavu sellega, kui asutas kaitsetööstusettevõtte Frankenburg Technologies ja tema palgale jooksis tähtsaid kaitsevaldkonna persoone nii Eestist kui ka välismaalt.

Madiberk on öelnud, et läheneb kaitsetööstusele Space X-i stiilis: kümme korda madalam kulu rakettidele, kättesaadavad komponendid otse riiulilt masstootmiseks, tarkvara ja juhtimissüsteemid. Madiberki arvates pole Eesti visioon olla mitte uus Skandinaavia, vaid uus Iisrael – tugev riigikaitse, kõrgtehnoloogiline tööstus koos tarkvara arendamisega.

Eften Capitali juhatuse liige Viljar Arakas pani kokku pundi eestlasi, kes ostavad ära Kristiine keskuse – tegemist peaks olema Eesti taasiseseisvumisaja suurima kinnisvaratehinguga, hindavad asjaosalised ise.

Viljar Arakas on Eesti ärikinnisvaraturul tegija, kelle sõnu oodatakse, kelle sõnu usutakse ja kelle sõnade järgi tegutsetakse.

Eften kaasas detsembris investorite raha, see ei läinud küll nii hästi, kui asjaosalised lootsid, ent ettevõttel on hulk lojaalseid investoreid, kes äri hindavad. Näiteks usub investor Frank Õim, et Efteni aktsia on praegu alahinnatud, sest fondi laenukoormus on väike ja tagasimaksetega kahaneb see igal aastal veelgi. See jätab Eftenile rohkem vaba raha, mida maksta investoritele välja, mistõttu hakkab fondi dividenditootlus suurenema.

Taastuvenergia arendaja Sunly ning selle üks asutaja ja juht Priit Lepasepp oskavad tuua suurt raha Eestisse ka ajal, mil me ei näe välja kõige parem koht, kuhu raha anda.

Mõned pealkirjad ja read selle aasta uudistest: Sunly laenas 300 miljonit eurot, ja see on alles algus; Sunly juht: kaasame edaspidi 500 miljonit eurot aastas; Sunly kaasas 60 miljonit eurot. Ettevõte on alustanud Baltikumi suurima päikesepargi ehitust ning Poolas laiuvad nende pargid nii kaugele, et silm ei seleta. Ettevõtte turuväärtuseks saab juba kalkuleerida 667 miljonit eurot.

Priit Lepasepp kõneleb aktiivselt selle poolt, et ettevõtted ei vaja riigilt rahalisi toetusi. “Kui ettevõte vaeva näeb, siis on võimalik uusi investoreid meelitada ka sellisesse riiki nagu Eesti ja ka sellises valdkonnad nagu energeetika,” ütles ta.

Eelmisel aastal Äripäeva aasta ettevõtjaks tituleeritud Ain Hanschmidt on tänavu taas 12 parima seas. Infortari tütarfirma Eesti Gaas ostis Saksa energiakontsernilt 120 miljoni euroga kogu Poola äritegevuse. Iseenesest võiks juba sellest tehingust piisata, et nominentide sekka jõuda, ent tegemisi ja saavutusi jagub Infortaril veel palju: ettevõte ostis tänavu Eesti ühe suurima piimandusettevõtte, asus rajama rohegaasijaama, võitis Rail Balticu taristuhankel kümnete miljonite eurode suure lepingu, tegi Tallinkile ülevõtupakkumise jpm. Infortari aktsia on tänavu investoreid rõõmustanud.

Kesk-Euroopas oma haarde tugevdamise järel sihib Ain Hanschmidt uusi turge Lääne-Euroopas. Tegemist on ühe ambitsioonikama Eesti ettevõttega, hindavad analüütikud.

Raul Kirjaneni varahaldusfirma Biofuel investeeringud ja ambitsioonid katavad mitut osa energia- ja rohetööstusest – päikeseenergia Solarstone’iga, vesinikuenergia Elcogeniga, puidukeemia Fibenoliga. Kõik need ärid on ülemaailmse ambitsiooniga, ent kasvatavad end praegu üles Eestis. Pelletiäri müügist teeninud miljonid kasvatavad Eestis uusi ja põnevaid ärisid.

Kaubandusettevõtjal Oleg Grossil toimub kogu aeg midagi põnevat. Küll ostab ta ära Viljandi spaahotelli kinnistu ja hakkab sinna kauaoodatud veeparki ehitama, küll võitleb ta Rakveres välja ehitusloa, et oma kõrghoone püsti panna.

OG Elektra kauplustes oskab Gross samuti head äri teha. Viimase nelja kvartali käibeks tuli 245,1 miljonit eurot, mis on aastatagusega võrreldes hüppelised 8,8 protsenti rohkem. Käesoleva aasta kolmanda kvartali käive oli 67,1 miljonit eurot, mis tähendab samuti aastaga 8,1 protsenti kasvu. Eelmise aasta lõpuks oli OG Elektral üle Eesti 79 kauplust, sel aastal on neid lisandunud kaks.

Uuno Lausingu ja Romet Puhki investeerimisfirmale Tiigi Keskus kuulub Eestis Tartu Mill. Sel aastal on nad silma paistnud paari üllatava tehinguga. Näiteks ostsid nad Tallinna Raamatutrükikoja, mille müüsid aga peatselt edasi börsifirmale Infortar. Veel sai allkirjad 19 miljoni eurone tehing, millega ostsid nad riigifirma Operail ehk laienesid taristuvaldkonda.

Diile jätkus ka lõunanaabrite juures, kus neile kuulub Läti suurim teraviljatöötleja Dobeles Dzirnavnieks. Nimelt otsustati nüüd lüüa käed Saksa toidutootja Brüggeniga, kellele müüakse 50% osalus Läti äris. Uuno Lausing selgitas, et koostööd sakslastega on tehtud pikalt ja kuna huvi luua ühisfirma oli mõlemal pool, saigi asi teoks. Kavas on ka koos ärisse investeerida.

Kui panna rivvi kõik Eesti majutusettevõtjad ja vaadata, kes on suutnud viimasel kolmel aastal kõige kiiremini kasvada, siis on see Nelijärve puhkekeskus. Selle omanik ja perenaine Reet Purre on 84aastane ettevõtja, kes võtab enda sõnul iga tööpäeva kui pidupäeva. Purre usub, et edu tabab tegijat siis, kui ta ei mõtle sellele iga päev, vaid ajab oma asja südame ja hingega. “Tööle tulemine ja töö tegemine peaks olema rõõm, mitte piin,” ütleb ta.

Aasta ettevõtja nominentide valides hindab Äripäev kõrgelt seda, millist väärtust on ettevõtja suutnud lõppeval aastal endale ning teistele luua. Sellega teenis nominatsiooni välja Merko omanik Toomas Annus. Novembris sai Äripäev raporteerida, et ettevõtte kasum on kasvanud 40 protsenti ja firma aktsia on Tallinna börsil rallinud, aasta algusest on see üle 38 protsendi plussis. Võrdluseks, teistest kohalikest ehitus- ja kinnisvaraettevõtetest kerkis Nordeconi aktsia samal ajal 10 protsenti, Arco Vara on üle 16 protsendi kukkunud ja Hepsor üle 40 protsendi kukkunud.

“Merko on Eesti ehitusfirmade kroonijuveel, mille professionaalsus, efektiivsus ja kasumimarginaal teevad paljud konkurendid kadedaks, aga aktsionärid rõõmsaks,” märkis riigikogu liige ja investor Toomas Kivimägi.