Käibe- või bilansimaht, millest alates peab laskma majandusaasta aruande ka auditeerida, on järgmisest aastast suurem.
- Riigikogu tõstis uue seadusemuudatusega auditeerimiskohustust veerandi võrra Foto: Andras Kralla
Praegu tuleb audiitorid palgata siis, kui näiteks käive on 4 miljonit eurot ja varasid on 2 miljoni euro eest. Kuivõrd viimastel aastatel on inflatsioon näidanud üleelusuuruseid numbreid, siis on käibedki paisunud ning ettevõtete arv, millel auditeerimise kohustus, kasvanud väga kiiresti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi audiitorfirmad teevad häid tulemusi, sest üha rohkem firmasid peab oma aruandeid auditeerima, siis praegused piirmäärad on muutunud koormavaks, rääkis audiitorkogu asepresident Mart Nõmper.
Jätkusuutlikkus ei ole juhtkonna või aruandluse asi, vaid peab olema ettevõtte igal tasandil läbi imbunud, ütleb transpordifirma Go Groupi juht Jüri Etverk. Jätkusuutmatu on tema sõnul aga see, kui aruandluskohustus aina kasvab, samas kui sisusse keegi ei süvene.
Viimasel aastal on paljudel ettevõtetel varade maht ning müügitulu kasvanud, kuid see pole tingimata tulenenud tegevusmahu kasvust, vaid inflatsioonist. Seetõttu on need ettevõtted ületanud ka auditeerimiskohustuse lävendi ning juba varasema suure töömahu tõttu on pidanud audiitorid paljud kliendid ka ukse taha jätma.
“Vaevalt keegi turul tänases seisus kingitusi teeb.”
Suurde nelikusse kuuluva audiitorifirma Deloitte’i lahkumine Eestist on andnud konkurentidele võimaluse kliendid endale krabada, ettevõtjate seast kõlab aga muret, et audiitoriteenus läheb nüüd veel kallimaks.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.