Kuigi audiitorfirmad teevad häid tulemusi, sest üha rohkem firmasid peab oma aruandeid auditeerima, siis praegused piirmäärad on muutunud koormavaks, rääkis audiitorkogu asepresident Mart Nõmper.
- Audiitorkogu asepresident Mart Nõmper. Foto: Andras Kralla
Audiitorid vaatavad läbi igal aastal 82‒88 protsenti Eestis teenitud käibest. Normaalne tase on auditeerida aga kuni 80 protsenti ehk auditeerimiskohustus on liiga paljudel ettevõtetel ning selle piirmäära muutmist ootavad audiitorifirmad pikisilmi, ütles Nõmper Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Piirmäärade tõstmine, millisest käibest alates peab ettevõtete majandusaasta aruande auditeerima, on riigikogus arutamisel. Loodetavasti võetakse uued piirmäärad vastu tänavu, sõnas audiitor. “Aasta või kaks tagasi oli juba aeg, et tõsta piirmäärasid 25 protsenti,” tõdes ta.
Nõmper tõi jutuks, milliseid vigu Eesti ettevõtjad aruannete koostamisel teevad ning mis on järgnevate aastate uued veakohad ettevõtete tulumaksu juures. Lisaks kommenteeris ta, miks Big 4 audiitorifirma Deloitte Eestis uksed kinni paneb.
Usutles Meelis Mandel.
Auditeerimise uued piirmäärad võivad heakskiidu saada juba tänavu
Seotud lood
Äripäeva allikate kinnitusel paneb audiitorifirma Deloitte Eestis uksed kinni. Deloitte on Eestis esimene langenu audiitorifirmade Big 4 seast ehk suurest nelikust, kuhu kuuluvad veel KPMG, PwC ja EY.
Viimasel aastal on paljudel ettevõtetel varade maht ning müügitulu kasvanud, kuid see pole tingimata tulenenud tegevusmahu kasvust, vaid inflatsioonist. Seetõttu on need ettevõtted ületanud ka auditeerimiskohustuse lävendi ning juba varasema suure töömahu tõttu on pidanud audiitorid paljud kliendid ka ukse taha jätma.
Tegelikult pole need nii uued midagi. Kes vähegi peavad küberturvalisusega oma ettevõttes arvestama, on ehk juba kuulnud kõlava nimega termineid NIS 2, DORA, E-ITS või kas või ISO 27001.
Inflatsioon on põhjustanud olukorra, kus auditeerimist vajab üha enam ettevõtteid, kuid tellimuste mahu kasv audiitoreid ei rõõmusta – üldise töötuse taustal kimbutab neid hoopis tööjõupuudus.
Investeeringud kestlikesse lahendustesse hõlmavad enamat, kui oleme seni harjunud mõtlema, rääkis LHV jaepanganduse ettevõtete finantseerimise osakonna juht Marko Kiisa.