Rahandusministri Annely Akkermani otsustav samm panna päitsed pähe hoiu-laenuühistutele on ühistute juhid vihale ajanud. Lendavad süüdistused poliitilise tellimuse kohta ja tuuakse võrdlusi Nõukogude võimu tehtuga.
Ühistud ei anna alati asjakohast teavet. „Võime küll kehtestada neile täiendavaid tegevusnõudeid, aga ilma riigipoolse kontrollita ei saaks me kunagi täit kindlust nende täitmise kohta,“ on Annely Akkermann varem öelnud. Foto: Andras Kralla
Akkermanni sõnul tuleb järelevalvet hoiu-laenuühistute järele tõhustada. Selleks peavad kõik HLÜd viieaastase üleminekuperioodi jooksul otsustama, kas jätkata ühistupangana või tegevus lõpetada.
„Kuidas saab rahul olla, kui üks ettevõtlusvorm püütakse sunniviisiliselt ära kaotada,“ kurtis HLÜ Liidu juhatuse esimees Uno Silberg.
Katastroofiga lõpetanud ehk 18 miljonit hoiustajatele võlgu jäänud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimesel võlausaldajate koosolekul kõlas palju küsimusi – rahalisa vajanud hoiustajad seisavad ootamatult silmitsi võõra juuramaailmaga.
Kohus kuulutas välja kahtlaste liitumistingimuste ja kõrgete hoiuseintressidega silma paistnud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankroti. Ettevõtte siseellu süüvinud pankrotihaldur Martin Krupp kahtlustab juhtimisviga.
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotiasja vedavat haldurit Martin Kruppi häirib, kui hoiustajatesse suhtutakse naeruvääristavalt. Lihtsate inimeste raha meelitatakse ühistutesse, mille üle ei ole hoiustajatel ega ka riigil kontrolli.
Rahandusminister Annely Akkermanni sõnul tuleb järelevalvet hoiu-laenuühistute järele tõhustada ja selleks peavad kõik HLÜd viieaastase üleminekuperioodi jooksul otsustama, kas jätkata ühistupangana või tegevus lõpetada, teatas rahandusministeerium.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.