Riigikontroll: hooldekodudesse pumbatud miljonid ei täitnud oma eesmärki
Hooldereform läheb riigile maksma 60 miljonit eurot aastas, kuid hooldekodude patsientidele koha tagamine nende isikliku pensioni eest on endiselt ebarealistlik.
Majandustegevuse registri andmetel oli 2024. aasta 1. aprilli seisuga Eestis 230 üldhooldekodu. Neis elas 10 450 inimest, kellest 92% olid vanaduspensionärid. Foto: Andras Kralla
Ehitusfirma Rand & Tuulberg, kes ehitab Narva üle pika aja uue mitmekorruselise elumaja, hakkab linna ehitama ka 12 pere tüüpi väikemajast koosnevat hoolekodukompleksi.
Hooldekoduteenuse hinnaralli ei oleks võimalik, kui omavalitsused looksid ise hooldekodukohti juurde, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees ja sotsiaalkomisjoni liige, endine sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt meditsiiniuudiste teemaveebis.
Aasta tagasi tehtud hooldusreformi selgitamiseks kasutati lihtsat valemit: keskmisel pensionäril piisab hooldekodukoha eest tasumiseks pensionist. Tallinlase Igor Kalakauskase sõnul see nii ka oli – umbes üheksa kuud, nüüd tuleb jälle juurde maksta.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava Green Dice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“