Eesti kohtud ei täida seadust. “Näeme, et on vaja reformi”
Kuigi riigikohus tegi juba üle aasta tagasi ajaloolise otsuse, mis pidi võlaasjade lahendamist Eesti kohtutes muutuma, pole suurt edenemist siiamaani näha. „Nad ei taga sisuliselt seaduse täitmist,“ ütles riigikohtunik Urmas Volens.
Riigikohtuniku Urmas Volensi sõnul on suurimaks probleemiks maksekäsu kiirmenetlused. Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix
Ei ole saladus, et tarbijakrediidilepingute võlavaidlustes jäävad võlgnike huvid tihti täiesti kaitseta: Eesti kohtutest käib aastas läbi ligi 20 000 maksekäsu kiirmenetlust, mille puhul kohus ei kontrolli, kas nõue, mis võlgnikule esitatakse, on seadusega kooskõlas. „See on suur sotsiaalne probleem,“ ütles riigikohtunik Urmas Volens.
Eestis tehakse kohtutes aastas kümneid tuhandeid otsuseid laenuandja ja võlgnike vaidlustes, mis pahatihti jäävad pelgalt tagaseljaotsuseks, sest võlgnik oma huvide eest seista ei oska või puudub tal raha. Sellisel juhul jääb ka kontrollimata, kas nõue on üldse õigustatud.
Miniladudes hoiavad oma kraami väikefirmade kõrval ka eraisikud – jalgratastest riieteni ja vinüülplaatidest erootiliste fotodeni –, paljudele tuleb aga uudisena, et võla katteks võib laopidaja nende kraami oksjonile anda.
Finantsombudsmani koha loomine oleks tugev sõnum riigilt neile, kes võlavõimuga pahauskselt tegelevad, ja kaitse kõige haavatavamate teenuste tarbijatele, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer inspektsiooni blogis.
Tänapäeva ettevõtjad vajavad nutikaid, kohandatavaid ja kuluefektiivseid äripindu, mis kasvavad koos nende äriga. Seetõttu on Nordspace loonud äripargid, mis pakuvad paindlikkust, tõhusust ja vastavad kaasaegsete ettevõtete vajadustele.