Miks pangad intressimarginaale korrigeerivad?

Kliendil õnnestus nüüd leida laenu tagatiseks olevale kinnisvarale ostja ning ta soovis kogu sellest saadava raha pangale tagasi maksta. Tema olemasolev laenujääk oleks ligi poole võrra vähenenud. Suur oli aga tema üllatus, kui tema olemasolev pank pakkus talle selle muudatusega kaasnevaks uueks intressiks ligi neljakordset uut marginaali. Klient oli hämmingus, sest tema soov oli ju laenujääki vähendada ning samuti polnud tal siiani tekkinud laenu teenindamisel mingeid probleeme. Kirjutaja tõstatas küsimuse, kas pank siis ei soovigi tema laenuraha soodsalt tagasi saada?

-- /* Font Definitions */ @font-face {font-family:"Cambria Math"; panose-1:2 4 5 3 5 4 6 3 2 4; mso-font-charset:186; mso-generic-font-family:roman; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:-1610611985 1107304683 0 0 159 0;} @font-face {font-family:Calibri; panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; mso-font-charset:186; mso-generic-font-family:swiss; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:-1610611985 1073750139 0 0 159 0;} @font-face {font-family:Verdana; panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; mso-font-charset:186; mso-generic-font-family:swiss; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;} /* Style Definitions */ p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal {mso-style-unhide:no; mso-style-qformat:yes; mso-style-parent:""; margin:0cm; margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:11.0pt; font-family:"Calibri","sans-serif"; mso-fareast-font-family:Calibri; mso-fareast-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman";} .MsoChpDefault {mso-style-type:export-only; mso-default-props:yes; font-size:10.0pt; mso-ansi-font-size:10.0pt; mso-bidi-font-size:10.0pt;} @page Section1 {size:612.0pt 792.0pt; margin:70.85pt 70.85pt 70.85pt 70.85pt; mso-header-margin:35.4pt; mso-footer-margin:35.4pt; mso-paper-source:0;} div.Section1 {page:Section1;} -->

Asjaolule, mis esmapilgul võib tõesti tunduda paraja kurioosumina on tegelikult panga vaatevinklist üsna loogiline seletus olemas. Tegu ei ole hetkel tõenäoliselt, mitte üksikkliendist lähtuva otsusega, vaid sellega, et pankade tegevus on erinevate laenutoodete hinnastamisel tänasel päeval tugevalt muutunud ja erineb kui öö ja päev paar aastat tagasi valitsenud situatsioonist. Peamiseks põhjuseks, miks pangad intressimarginaale tõstavad on ühelt poolt pankade enda oluliselt kasvanud finantseerimiskulud ning teisalt olemasoleva laenuportfelli kahjumlikkuse tõus.

Kuni 2007. aasta teise poole ja 2008. aasta esimese pooleni suutsid kohalikke pankade emaettevõtted rahvusvahelistelt finantsturgudelt laenamiseks vajalikku kapitali tõsta vägagi atraktiivsete hindadega. Seda ressurssi jaotati siis kohalikul turul tugeva konkurentsi situatsiooni mõjul järjest madalama kasumlikkusega välja. Mis väljenduski intressimarginaalide pidevas languses.

Kuna suurem osa sisselaenatavast rahast on pankadel käes oluliselt lühemate tähtaegadega, kui seda klientidele edasi laenatakse, muudab rahvusvahelise turu hinnatõus läbi järsult tõusvate finantseerimiskulude olulise osa buumiaegsest laenuportfellist kohalike pankade jaoks täna kahjumlikuks. Kui siia lisada juurde ka kulude kasv laenuprovisjonide ning reaalsete kahjumite arvelt, ongi arusaadav pankade motivatsioon püüda olemasoleva portfelli marginaale vastavalt turuolukorrale korrigeerida.

Samuti on seoses keerulisema majandusolukorraga, mida buumiaegsega võrrelda ei saa, muutunud riskantsemaks ka eraisikute portfell, mis tähendab paratamatult seda, et see risk „kantakse” pankade poolt klientidele edasi kõikidel juhtudel. Konkreetse mure korral, kus panga riski vähendatakse muude tingimuste samaks jäädes (kliendi maksevõime säilinud, tagatispositsioon vähemalt formaalselt paraneb), võib tunduda marginaali tõstmine tõepoolest esmapilgul kummaline. Kuid eelnevaid argumente arvesse võttes, pole pankadel erilist valikut, kui iga muudetava lepingu korral ka marginaalide teema uuesti üle käia.

Kindlasti on panga jaoks esmatähtis, et klient suudaks laenu teenindada ning seega ei ole alust arvata, et pangad pahatahtlikult intresse lakke krutivad. Samuti olulise aspektina ei tasuks unustada, et lõppintressi korrigeerib tugevasti ka Euribor, mis hetkel on rekordmadal ning ei paista veel olevalt oma põhja saavutanud. See annab laenajale täna kergendust ning lõppintressi kontekstis 2007. aasta versus 2009. aasta suurt erinevust ei näita – tõusev marginaal nullib ära baasintressi languse efekti. Seega ka sama näite puhul võib arvata, et arvestades paari aasta tagust Euribori ja tugevasti alla 1% marginaali ning võrreldes seda tänase lõppintressiga väga olulist muutust tegelikult ei ole.