Reisikorraldaja peab hüvitama ka kasutult kulutatud puhkuseaja

Eestlased on aktiivsed kasutamaks võimalust külastada võõraid maid ning puhata kodumaalt eemal. Vahel tuleb reisi korraldusega seoses taluda ka äpardusi ja negatiivseid emotsioone ning tekib küsimus, kas on võimalik kelleltki küsida hüvitust ka mittevaralise kahju eest. Eesti kohtupraktikale pilku heites võib möönda, et reisijad ei teadvusta veel väga selgelt õigust nõuda reisikorraldajalt mittevaralise kahju hüvitamist kasutult kulutatud puhkuseaja eest. Sellele viitab eelkõige vastavasisuliste kohtulahendite vähesus. Käesolevas artiklis selgitavad autorid nimetatud nõude esitamise eeldusi ning käsitlevad lühidalt ka asjassepuutuvat kohtupraktikat.

Pakettreisina võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) tähenduses mõistetakse reisikorraldaja poolt reisitasu eest pakutud, eelnevalt kindlaks määratud ning vähemalt 24 tunni kestel osutatavat reisiteenuse kogumit, mis hõlmab endas veo- ja majutusteenust. Lisaks veoteenusele ja /või majutusteenusele võib pakettreis hõlmata ka muud teenust, mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa, aga ei ole eelnevate kõrvalteenus. Pakettreisiks võib olla ka reisiteenuste kogum, mis kestab vähem kui 24 tundi, kuid peab seejuures sisaldama majutust.

Mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 877 lg 2 teine lause, mille kohaselt võib reisija muu hulgas nõuda mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest.

Järgnevalt annavad artikli autorid ülevaate antud küsimuses asjakohasest, kuid seni veel napist kohtupraktikast:

* Üks senise kohtupraktika suurimaid hüvitisi mõisteti välja Harju maakohtu poolt 21. juunil 2007.a. (tsiviilasi nr 2-06-1036). Nimetatud asjas viibis 13 reisija puhkusereis Egiptusesse kaks päeva. Kohus asus seisukohale, et hagejate nõude osaline rahuldamine on põhjendatud ning mõistis reisikorraldajalt nende kasuks välja 48 214 krooni (igale hagejale ca 3700 krooni). Hagejad olid antud asjas esitanud reisikorraldaja vastu küll ligi kolm korda suurema nõude, kuid kohus leidis, et nõude täies ulatuses rahuldamine viiks hagejate alusetu rikastumiseni, kuivõrd nende poolt nõutud hüvitiste eest oleks olnud võimalik osta kaks samaväärset puhkusereisi.

* Hagejale, kes pidi kolm päeva seitsmepäevasest puhkusest veetma lepingutingimustele mittevastavas hotellis (hotellis puudus internetiühendus, puudus föön hotellitoas, puudusid lubatud tenniseväljak, tasuta bussiühendus linnaga, hotellituba oli ebarahuldavas seisukorras jne) mõistis Harju maakohus 12. juuni 2006.a. otsusega (tsiviilasi nr 2-05-24777) mittevaralise kahju hüvituseks 5 000 krooni, mis moodustas poole hagejate poolt nõutud mittevaralisest kahjust. Kohus leidis, et kuivõrd hageja sai lepingutingimustele vastavasse hotelli kolida alles kolmanda puhkusepäeva õhtuks ning pidi ise endale hotellikoha otsimisega vahetult tegelema, põhjustati talle palju hingelist läbielamist, millest tulenevalt ei olnud tema puhkus täisväärtuslik. Reisikorraldaja esitas otsuse peale kaebuse Tallinna ringkonnakohtusse, mis jäeti rahuldamata.

* Äramärkimist väärib kindlasti ka Viru maakohtu 26. juuni 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 2-04-184. Nimetatud asjas tellis hageja 19 päevase bussireisi Bulgaariasse. Valgevene piiril tõsteti aga hageja koos pojaga piirivalvurite poolt transiitviisa puudumise tõttu kell pool viis öösel bussist maha ning ta oli sunnitud koos lapsega kõndima kaks kilomeetrit läbi öise Valgevene metsa lähima rongijaamani ning korraldama ise oma transpordi tagasi kodumaale. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ning oli seisukohal, et eeltoodud intsidendi põhjustas Valgevene piirivalvurite ebaseaduslik tegevus, mistõttu teda ei saa pidada vahejuhtumi toimumise eest vastutavaks. Kohus jõudis tõendite hindamisel siiski järeldusele, et kostja ei suutnud tõendada piirivalvurite ebaseaduslikku tegevust, mistõttu tuleb eeldada, et reisi katkemine Valgevene piiril oli põhjustatud dokumentide puudulikust vormistamisest ja vastutust selle eest kannab kostja ehk reisikorraldaja. Arvestades kasutult kulutatud 19 päevast puhkust ja üleelatud kannatusi ning kohalikku elatustaset mõistis kohus hagejale mittevaralise kahju hüvitiseks 18 000 krooni.

* Viimase näitena mainime siinkohal ära kaasuse, milles jäi sootuks ära kahe hageja pulmareis. Reisi ärajäämine oli tingitud asjaolust, et reisikorraldaja jättis ühele hagejale vormistamata Malta viisa. Kohus arvestas hüvitise suuruse määramisel moraalse kahju (enne võlaõigusseaduse jõustumist kasutati mõistet "moraalne kahju", mis on sisult sama kui võlaõigusseaduse kasutatav "mittevaraline kahju") ulatust, iseloomu ning kahju tekitanu süü astet ning mõistis moraalse kahju hüvitamiseks kummagi hageja kasuks välja 10 000 krooni. (Tallinna linnakohtu 28. septembri 2001.a. otsus tsiviilasjas nr 2/5/32-8351/00).

Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatamata vähesele kohtupraktikale antud valdkonnas tasub kasutada seadusandja poolt pakutud võimalust nõuda reisikorraldaja poolsete lepingurikkumiste korral kõrvuti varalise kahju hüvitamisega ka mittevaralise kahju hüvitamist. Reisija on õigustatud reisikorraldajalt nõudma viimase ebarahuldava tegevuse tulemusena kasutult kulutatud puhkuse aja eest mittevaralise kahju hüvitamist. Nõue on võimalik esitada nii puhkuse edasilükkumise, lühenemise, mitterahuldavate ning lepingutingimustele mittevastava majutuse, ärajäämise või ootamatu katkemise korral. Nõude esitamise eeldusteks on kindlasti reisikorraldaja süüline ning lepingut rikkuv tegevus reisi korraldamisel ning põhjuslik seos reisikorraldaja tegevuse (või ka tegevusetuse) ja kasutult kulutatud puhkuseaja vahel. Reisikorraldajal on loomulikult võimalik väljamõistetavate hüvitiste suuruse vähendamisele kaasa aidata, reageerides reisi ajal tekkinud probleemidele kiirelt ja operatiivselt ning osutades reisijale igakülgset abi nendele lahenduse leidmisel.

Vaatamata seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite olemasolule soovime kõigile lugejatele siiski hästikorraldatud ja probleemidevabu puhkusereise.