• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 25.05.09, 08:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas Eesti valitsus Rootsi pankurite taskuid täidab

Läinud nädalal saabus kaks huvitavat uudist. Kõigepealt laenas Leedu valitsus oma siseturult 7 protsendiga raha. Seejärel teatati, et Eesti valitsus laenab samuti raha, aga hoopis ühe Rootsi panga käest ja millegipärast eurodes.
Miks siis ei võidud toimida mõistlikult nagu leedulased? Tundub, et Eesti valitsus peab Rootsi pankurite taskute täitmist oma kohustuseks.
Kuidas vastav skeem töötab? Selguse saamiseks tuleb numbreid natuke lihtsustada, aga asja sisu sellest ei muutu. Kujutame ette, et nii Eesti kui Leedu saavad võtta laenu kohalikus valuutas 7 protsendiga. Pangad maksavad kohalikus valuutas tehtud deposiitide eest 2 protsenti.
Nii Leedu kui Eesti valitsus saavad sellisel juhul laenata sama - 7 protsendiga. Leedu hoiustajad võivad aga osta oma valitsuse võlakirju ja teenivad samuti 7 protsenti. Eesti hoiustajad peavad aga saba jalgade vahel raha panka viima, kus viimane teenib vaid 2 protsenti! Nagu näete, laekub Eesti variandi puhul Rootsi pankuritele hõlptulu umbes 5 protsenti laenu summast aastas.
Kuid ega’s sellega veel eestlase kannatused piirdu. Muidugi on Eesti valitsuse võetud laen seotud euro kursiga. Pole vaja Nobeli preemiat majandusteaduses, et taibata, et Balti maade valuutad euro vastu lähiajal tõenäoliselt devalveeruvad. (Muide, tundub, et leedulased saavad sellest paremini aru kui lätlased või eestlased – Leedu seimis on arvamust avaldatud, et praeguse (ülehinnatud) liti kursiga euroga liitumisel mõtet pole.) Leedu laenu devalveerimine ei puuduta, Eesti maksumaksja aga saab krooni devalveerudes veel teistki korda vastu pükse...
Kui arvate, et Eesti valitsusee ponnistused oma rahvale kahju tekitada vaid eelpoolseisvaga piirduvad, siis eksite. Kirjutab Raimo Poom Eesti Päevalehes 05.05.2009: „Üks suuremaid valitsuse käes olevaid varasid on teatavasti riigimetsd. Need moodustavad umbes 40 protsenti kõigist Eesti metsadest… samamoodi võiks teatud osa riigimetsast müüa erakätesse – maailmas on olemas investeerimisfonde ja ettevõtteid, kes spetsialiseeruvad metsadesse kapitali mahutamisele, teenides oma metsade majandamisest omanikutulu.”
Kuuuldavasti on metsade ostmisest huvitunud just Rootsi investorid. Kui õnnestub panna toime veel mõned hõlptulu tehingud Rootsi pankurite kasuks, võiksid rootslased ära osta Eesti metsad – ja seda veel eestlaste endi raha eest!

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele